FOTO: SIMON DAWSON / REUTERS / Scanpix

Endine Ühendkuningriigi peaminister Tony Blair ja endised Ühendkuningriigi asepeaministrid Nick Clegg ja Michael Heseltine kirjutavad ühises arvamusloos, et britid peaksid langetama lõpliku otsuse Euroopa Liidust lahkumise kohta alles siis, kui käsutuses on kogu asjassepuutuv info.

Oleks vähe öelda, et Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise läbirääkimised pole kulgenud eriti edukalt.

Hoolimata kõigist referendumi käigus antud lubadustest alahindasid Euroopa Liidust lahkumise pooldajad tõsiasja, kui fundamentaalse tähtsusega on Suurbritannia integreeritus üle-Euroopalisse majandusse, ja ühtlasi ei õnnestunud neil selgitada, millised on ohvrid, mida Brexit endaga paratamatult kaasa toob.

Euroopa Liidust lahkumine tähendab ülirasket valikut: kas majanduslik julgeolek, mida pakub ühisturu ja tolliliidu liikmeksolek, või jagatud suveräänsuse lõpetamine, ent Brexiti-pooldajad elavad endiselt eituse fantaasiamaailmas. Nad usuvad, et Euroopa Liit kapituleerub varem või hiljem. EU27 tahtmatus täita Brexiti stsenaristide poolt neile ette nähtud rolli on Brexiti pasunapuhujad veelgi vihasemaks ajanud ja pannud neid innukalt otsima kedagi teist, keda süüdistada.

Brexiti-pooldajad elavad endiselt eituse fantaasiamaailmas.

Kuid viimases instantsis otsustab küsimuse, kas me soovime maksta Euroopa Liidust lahkumise hinda, ikkagi Ühendkuningriik. Meie kodumaine debatt ei ole kaugeltki läbi ja isegi veel praegu, nii hilisel tunnil, väidavad paljud endiselt, et britid peaksid langetama lõpliku otsuse alles siis, kui meie käsutuses on kogu asjassepuutuv info. Niisiis me palume oma Euroopa partnereilt olla valmis meile vajaduse korral andma aega ja ruumi sellise otsuse langetamiseks. Senikaua me muidugi respekteerime nende õigust valmistuda ja tegutseda vastavalt Ühendkuningriigi otsusele lahkuda, kuni seda otsust pole ära muudetud.

Lisaks suutmatusele leppida lahkumisega kaasnevate majanduslike kuludega on Briti valitsus alahinnanud meie Euroopa liitlaste poliitilist panust Euroopa Liidu projekti. See mõistmatus toidab Suurbritannias jätkuvalt ebarealistlikke lootusi isegi mitte Euroopa Liidu poolt käimasolevatel läbirääkimistel «viimasel minutil» tehtavatesse suurtesse järeleandmistesse, vaid millessegi veel fantastilisemasse: et kui Ühendkuningriik on lõpuks lahku löönud ja üleminekuperiood käimas, siis 27 allesjäänud liikmesriiki loobuvad ühisturu põhimõtetest ja lubavad Suurbritannia ühisturule, ilma et britid peaksid alluma selle turu reeglitele.

See müüt sunnib mõnd Ühendkuningriigi tegelast püüdlema mingi «pime-Brexiti» poole, mille puhul meie riik lahkuks 2019. aasta märtsis ebamäärasuse saatel, mis jätaks edaspidised suhted Euroopa Liiduga lahtiseks. Selline tulemus oleks mõeldamatu Ühendkuningriigi jaoks ja tõsiselt ohtlik Euroopa Liidule. Siin on põhjus, miks me kutsume üles kõiki, kes hoolivad Euroopa tulevikust, sellisele lahendusele resoluutselt vastu seisma.

Pime-Brexitil on Suurbritannias kaht liiki pooldajaid. Naiivoptimistid ja küünilised pessimistid. Naiivoptimiste kirjeldasime ülal, nemad usuvad, et kui Ühendkuningriik on lõpuks lahkunud, ilmutab Euroopa Liit äkki soovi oma juriidiline ja ülesehituslik korraldus pea peale pöörata, et vaid anda meile vabadus püsiva suhte säilitamiseks teha tolliliiduga, ühise kaubanduspoliitikaga ning toote- ja keskkonnanõuetega mis meile meeldib.  

Küünilised pessimistid erinevad selle poolest, et nemad soovivad kõige valusamat Brexitit ja usuvad, et seetõttu tasub nõustuda ebamäärase, mittesiduva kokkuleppega, mis vaid kannaks meid üle 2019. aasta märtsi piirjoone, sest nad teavad, et kui Ühendkuningriik on ükskord väljas, siis võivad nad selle kokkuleppe pihtsalt puruks rebida. See annaks neile ettekäände, mida nad on alati vajanud, et realiseerida oma programm, milleks on tööjõuturu laiahaardeline dereguleerimine ja ettevõtete maksude vähendamine.  

Euroopa Nõukogu jaoks on pime-Brexitile minek ilmselt tõsine kiusatus. Saada britid minimaalse tüli ja segadusega Euroopa Liidust välja, üleminekuperioodi, võib näida tõsiseltvõetava eesmärgina, kuid see ei lahenda Brexiti küsimust. Oluline on meeles pidada, et kui lahkumiskokkulepe korraldaks ära Iirimaa piiri, samuti kodanike õiguste ja Euroopa Liidust lahkumise finantsilise külje küsimused, siis udune poliitiline deklaratsioon tuleviku kohta jätaks Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu suhted ning veel paljud teised küsimused lahenduseta. See aga saadaks ohtliku signaali destruktiivsetele populistidele Euroopa Liidu sees ja üldse kõigile, kes Euroopale halba soovivad. Me looksime pretsedendi, kuidas lahkuda Euroopa Liidust ilma kokkulepeteta, mis saab edasi.

Sõltumata sellest, millise suuna võtab Ühendkuningriik lähimatel nädalatel, ei tohiks olla kahtlust, et brittide huvides on tugeva Euroopa Liidu säilimine. 

Ühtlasi tekitaks selline tingimusteta lahkumine ohu, et Brexit jääb aastateks vinduma, neelates Euroopa Liidu energiat ja ressursse ajal, mil pole puudust ohtudest rahvusvahelisele kaubandus- ja julgeolekusüsteemile. Seega – mõistes, et EU27 riigid peavad kaitsma oma kodanike huve, peame mõistma, et pime-Brexit seda ei tee.

Samal ajal tugevnevad Ühendkuningriigis järjest hääled, mis nõuavad läbirääkimiste tulemuste üle «üldrahvalikku hääletust». Poliitilised hoiakud muutuvad ja teisenevad ning praegu ei ole ei Suurbritannial ega Euroopal õige aeg eriarvamusi maha suruda.

Sõltumata sellest, millise suuna võtab Ühendkuningriik lähimatel nädalatel, ei tohiks olla kahtlust, et brittide huvides on tugeva Euroopa Liidu säilimine. See, kuidas Euroopa Liit suudab koondada nii erinevad riigid ja ühendada nad seadustega, kaitstes inimõigusi ja vabaturumajandust ning vabakaubandust, on silmapaistev saavutus, mida ei tohi mingil juhul niisama käest lasta ega alahinnata.

Briti erinevaid poliitilisi traditsioone kandvate liidritena oleme minevikus sageli eriarvamusele jäänud, kuid see, mis meid ühendab – pühendumus demokraatiale, seaduslikkusele, sõnavabadusele ja vabakaubandusele – on ühtlasi Euroopa alusväärtus, mis on endiselt seda väärt, et seda kaitsta.

Tony Blair (Ühendkuningriigi peaminister 1997-2007)

Nick Clegg (Ühendkuningriigi asepeaminister 2010-2015)

Michael Heseltine (Ühendkuningriigi asepeaminister 1995-1997)

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Lauri Vahtre