Mihkel Kunnus: kui rukkilille seemnest võrsub kanepitaim

Mihkel Kunnus Foto: Elmo Riig / Sakala

Lääne tsivilisatsioonis toimub taas barbarite invasioon. See tabab iga lääne tsivilisatsiooni põlvkonda, arendas kujundit edasi Hannah Arendt, üks XX sajandi olulisimaid poliitmõtlejaid. Me kutsume neid barbareid lasteks, täpsustas ta. Mis on meie tsivilisatsiooni või tagasihoidlikumalt väljendudes ühiskonna suurimaid hädasid praegu? Neid barbareid, uut põlvkonda on na vähevõitu. Sellisel hulgal ei suuda nad anda ühiskonnale piisavalt virgutavat nähvakat.

„Poliitikas võib konservatiivne suhtumine – mis aktsepteerib maailma sellisena, nagu ta on, ning püüab üksnes status quo’d alal hoida – viia üksnes hävinguni, sest maailm, olgu tervikuna või üksikasjades, allub pöördumatult aja murendavale toimele, kui just inimesed ei otsusta vahele segada, muuta, luua midagi uut,“ selgitab Arendt.

Tema öeldule sekundeerib enese teadmata Joseph Tainter, ajaloolane, kes on pühendunud ühiskondade kui komplekssüsteemide kokkukukkumiste seaduspärade uurimisele. Tainter toob ühe kollapsieelse seisundi tunnusena esile selle, et kogu energia läheb status quo säilitamiseks. Valgustatud konservatiivid on seda alati teadnud ning teinud ennetavaid muudatusi suuremate vapustuste vältimiseks.