Peeter Langovitsi tagasivaade: Gina Lollobrigida avas filmifestivali

Peagi on käes järjekordne PÖFF ning meenutaksin, et täpselt 20 aastat tagasi, mil kodumaiste filmide tootmisel valitsesid rasked ajad, toimus Eestis korraga lausa kolm rahvusvahelist filmifestivali. Traditsiooniks oli kujunenud Mark Soosaare korraldatav dokumentaalfilmide festival Pärnus. Tiina Loki eestvedamisel toimus teist korda Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) ning oma esimese katse tegi väärtfilmide ja väärikate külalistega Tallinna Rahvusvaheline Filmifestival (TRF), mille peakorraldajad olid Hannes ja Renita Lintrop.

Viimane toimus 15.–19. oktoobril 1998 esmakordselt. Festivalil linastus kinodes Kosmos ja Sõprus ning Kinomajas 42 filmi, kokku 13 riigist. 14 neist olid võistlusprogrammis koos viimase kahe aasta jooksul valminud maailma filmikunsti tippteostega, mida oli saatnud edu juba teistel filmifestivalidel.

Lisaprogrammi mahtusid retrospektiivid ja valikkavad Eesti filmikunsti paremikust ning uuematest Venemaa filmidest. Kavas olid prantsuse filmirežissööri Jacques Tati ja tšehhi režissööri Juraj Herzi ning festivali aukülaliseks olnud 1950–1960ndate maailmakuulsa itaalia filmitähe Gina Lollobrigida (71) loomingu retrospektiivid. Näidati nelja menufilmi, milles Lollobrigida mängis peaosa: «Leib, armastus ja fantaasia», «Roomlanna», «Trapets» ja «Buona sera, mrs. Campbell».

Festivali võistluskava hindas viieliikmeline rahvusvaheline žürii, mille esimees oli Poola mainekas filmirežissöör Krzysztof Zanussi ja Eesti-poolseks liikmeks näitleja-filmilavastaja Kaljo Kiisk. Skulptor Simson Seakülast tegi festivali jaoks pronksist auhinnakujud «Tulihobud». Festivali peaauhind oli Suur Tulihobu ja 3 eripreemiat Väikesed Tulihobud.

Gina Lollobrigida saabus Tallinnasse paar päeva varem eralennukiga ja lahkus enne festivali lõppu. Eestis oli diiva esmakordselt ning tema teadmised meist ja meie filmidest tagasihoidlikud.

Reisida armastav filmitäht tutvus kõigepealt vanalinnaga, nautis kaunist sügisilma ja külastas antiigipoode. Ginat saatsid ta mänedžer ja teejuhi rolli täitnud eestlasest autojuht. Ta majutati hotell Palace’i, kus suhtlemisaldis staar kohtus ka ajakirjanikega.

Kahtlematult andis sellise staari kohalolek ja head retrospektiivid festivalile värvi. Toimetuses kahekesi filmifestivali ja aukülalisega seotut jäädvustades jäi minu osaks festivali avapäeval toimunu.

Enne ametlikku TRFi avamist näidati kinos Sõprus kahte filmi Lollobrigidaga. Kell 18 algas avamistseremoonia, millest ETV tegi otseülekande. Avaakordid mängis muusik Rein Rannap. Läbi autogrammi soovijate summa saali sisenenud erkkollases kasukas aukülaline koos mänedžerist saatjaga juhatati istuma kultuuriminister Jaak Alliku ja linnapea Ivi Eenmaa kõrvale.

Hannes Lintrop tänas avakõnes kõiki toetajaid, Jaak Allik aga tundis head meelt, et usk kinokunsti oli kasvamas. Mart Sander palus seejärel lavale Gina Lollobrigida ning aukülalisele anti üle pronksist Tulihobu kuju. Avamisele kinos Sõprus järgnes bankett Raekojas, kuhu olid kutsutud nii festivalil osalejad kui meie filminduses aktiivsed inimesed.

Musitseerisid Raivo Tafenau ja Ain Agan. Raekojas kohtus Gina mitmete meie filmitegijatega. Põgusamalt vestles ta ka meie filmidiiva Eve Kiviga, keda oli varemgi festivalidel kohanud. Raekojaga tutvudes sai Gina käes hoida linna võtit ja poseerida koos keskaegsete kujudega. Kui festivali tort oli lahti lõigatud, kirjutas filmitäht sissekande külalisraamatusse.

TRFi auhinnad kuulutati välja 19. oktoobril. Peaauhinna pälvis tšehhi režissööri Petr Zelenka film «Nööpija». Ühe eriauhindadest sai «visuaalse võimsuse eest» ainsana Eestit võistluskavas esindanud mängufilm «Georgica» (lavastaja Sulev Keedus, operaator Rein Kotov). Veebruaris Rottermani filmifestivalil esilinastunud «Georgica» oli jõudnud koguda tunnustust ning esilinastus Eestis festivali eelõhtul.

Juhtide erimeelsusest sündinud kaks iseseisvat rahvusvahelist filmifestivali pakkusid hulga väärtfilme ja väärikaid külalisi, kuid juba siis oli küsitav, kui jätkusuutlik on kasinates oludes kahe festivali korraldamine. TRFi korraldamiseks kulus 4 miljonit krooni, PÖFF püüdis 1,5 miljoniga hakkama saada.

Ilmselgelt oli kaks rahvusvahelist filmifestivali Eestile liiast ning 6. detsembris toimunud teine, esimesest veelgi mastaapsem PÖFF osutus ajas elujõulisemaks.