Briti minister Alan Duncan: need, kes teevad meile kahju, peavad selle eest ka maksma
18. oktoober 2018, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liit peab koos Ühendkuningriigiga kiiresti kehtestama sanktsioonid neile, kes korraldavad pahatahtlikke küberrünnakuid ja eiravad rahvusvahelisi seadusi ning kehtestatud norme, kirjutab Euroopa ja Ameerika asjade riigiminister Suurbritannias Alan Duncan.
Globaalne julgeolek on ohus. Rahvusvaheliste reeglite süsteemi, mis on alates Teisest maailmasõjast meie kodanikke kaitsnud ja meie ühiskondi jõukaks teinud, ohustavad riigid, kes ei austa rahvusvahelisi seadusi. Oht rahvusvahelisele reeglitepõhisele maailmakorrale ei ole abstraktne ega laest võetud. See eksisteerib siin ja praegu.
Keemiarelvad on barbaarsed ja ebaseaduslikud. Globaalsetes jõupingutustes neid keelustada mängis Ühendkuningriik võtmerolli, mille tulemusel sündis Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW). Sellega liitusid kõik peale nelja ÜRO liikmesriigi. Kuid viimaste aastate jooksul on keemiarelvade kasutamisega seotud tabu sattunud kahtluse alla. Maailm on pidanud õudusega pealt vaatama, kuidas keemiarelvi on kasutatud Süürias, Iraagis, Malaisias ja nüüd ka ühes vaikses Ühendkuningriigi linnas.
Repressiivsed režiimid otsivad praegu võimalusi, kuidas normaliseerida keemiarelvade kasutamist legitiimse sõjavahendina. Me ei tohi lasta sel juhtuda. OPCWi ja ÜRO sõltumatu uurimisorgan leidis Süürias, et Assadi režiim kasutas omaenda kodanike vastu keemiarelvi vähemalt neljal erineval korral. Suur hulk informatsiooni, sealhulgas luureandmed, osutavad sellele, et aprillis Süüria režiimi korraldatud keemiarünnakus Douma linnas kaotas elu kuni 75 inimest.
Rahvusvaheline kogukond on kasutanud kõiki võimalikke vahendeid keemiarelvade kasutamise takistamiseks Süürias, kuid Venemaa, ÜRO julgeolekunõukogu alaline liige, on järjekindlalt tõkestanud pingutusi Süüriat vastutusele võtta. Selle aasta 4. märtsil kasutas Venemaa ise Briti pinnal keemiarelvi, mille tagajärjel hukkus üks süütu naine, sai rängalt kannatada neli inimest ning sattusid ohtu mitmed inimelud.
Keemiarelvade kasutamise tõkestamiseks on astutud mitmeid positiivseid samme. Euroopa Liit nõustus hiljuti kehtestama sanktsioone nende vastu, kes keemiarelvi kasutavad või on nende kasutamisega seotud ning OPCW-le on antud tugev mandaat, et välja selgitada, kes on vastutav Süürias toimunud keemiarünnakute eest. Me töötame praegu selle nimel, et tugevdada OPCWi võimekust uurida keemiarelvade kasutamist ka väljapool Süüriat, tõstes rahvusvahelise kogukonna võimet tuvastada süüdlasi ning tagada ohvritele õiglane kohtumõistmine.
Kuid keemiarelvad ei ole ainuke oht, millega me silmitsi seisame. Me oleme samuti täheldanud pahatahtlike küberrünnakute tõsiduse ja ulatuse märgatavat tõusu üle maailma. Need rünnakud on läbi viidud hoolimatult ja valimatult ning mõjutanud paljude riikide, sealhulgas Venemaa, kodanikke, minnes meie majandustele maksma miljoneid naelu. Need on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Me ei saa ega tohi lasta süüdlastel tegutseda karistamatult ning väljaspool seadust. Kaalul on Euroopa Liidu julgeolek ning selle roll rahvusvahelise reeglite põhise süsteemi eestkõnelejana. Meil lasub ühine vastutus tegutseda.
Viimase aasta jooksul on kasvanud rahvusvaheline tahe küberrünnakute korraldajad vastutusele võtta. 2017. aasta detsembris jõudis Ühendkuningriik koos kuue rahvusvahelise partneriga järeldusele, et WannaCry küberrünnak sai alguse Põhja-Koreast. See on olnud üks ulatuslikumaid ning tõsisemaid küberrünnakuid Ühendkuningriigi pihta, takistades rohkem kui ühe kolmandiku riikliku tervishoiuteenistuse asutuse (NHS) tegevust Inglismaal. Tuhanded operatsioonid tühistati, mistõttu sattusid ohtu inimelud. 2018. aasta veebruaris paljastas Ühendkuningriik koos üheteistkümne rahvusvahelise partneriga, et NotPetya küberrünnaku eest vastutab Vene sõjavägi. See rünnak tekitas laialdasi katkestusi Ukraina finants-, energia- ning valitsusasutuste töös. Ning 4. oktoobril avalikustas Ühendkuningriik üheksateistkümne riigi, Euroopa Liidu ja NATO toetusel, et mitme küberrühmituse taga, kes korraldasid rünnakuid üle maailma, oli Vene sõjaväeluure. Need rühmitused tegutsesid eri varjunimede all nagu näiteks Fancy Bear, APT28, Sandworm ja Cyber Caliphate.
Küberrünnakute korraldajate avalikustamine on oluline esimene samm, kuid me peame minema veel kaugemale. Hiljutised sündmused on näidanud, et Euroopa Liit peab koos Ühendkuningriigiga kiiresti kehtestama sanktsioonid neile, kes korraldavad pahatahtlikke küberrünnakuid ja eiravad rahvusvahelisi seadusi ning kehtestatud norme. Me ei saa lubada oma ühiskondade ründamist ega õõnestamist. Me peame näitama, mis on meievastase pahatahtliku tegevuse tagajärjed – need, kes teevad meile kahju, peavad selle eest ka maksma.