Tõlkes leitud Eesti: 527496121

Ülle Leis
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ülle Leis

Rääkimine on füüsiline tegevus ning nii nagu kõhulihased ei lähe trimmi pelgast kõhulihaseharjutuste vaatamisest, vajab ka kõnerütmi omandamine kõneldes harjutamist, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ülle Leis.

Kui arv pealkirjas oleks telefoninumber, mille peate kellelegi ette lugema, siis kuidas te seda teeksite? Küsimus võib tunduda totter, aga tegelikult on ju variante palju – 52-74-96-121, 527-49-61-21 jne. Oma telefoninumbrit ütleme aga samas tavaliselt kindlate plokkidena. Meil võib olla isegi raskusi oma numbri äratundmisega, kui keegi selle teistmoodi liigendatult ette loeb.

Jõukohased keelesuutäied

Telefoninumbritele pani mind mõtlema linnas nähtud reklaam, millel hiiglaslikud numbrid 63 62 555. Number oleks ju jäänud samaks ka siis, kui see oleks olnud ühes jorus 6362555 või teistmoodi liigendatud, kuid loetavus oleks kannatanud. Keelega on sama lugu kui numbritega. Võõrkeelse jutu arusaadavus võib sõltuda mitte ainult õigetest ja õigesti hääldatud sõnadest, vaid ka nende õigest rühmitamisest ning kõne rütmist. Hea loomulik kõne ei sünni katkematu automaadivalanguna ega sõnu ühekaupa tilgutades. Rühmitamine aitab pikka jada kuulajale ja ka kõnelejale endale jõukohasteks portsjoniteks jaotada. Näiteks võib võõrkeelne suhtluspartner sageli paluda mõnd nime tähthaaval öelda (Can you spell it?). Tähti saab siis kahe- või kolmekaupa rühmitada [V-I-L, J-A-N, D-I. E-S, T-O, N-I-A], nagu siin kuulete. 

Kõneldes moodustatavad keelelised suutäied on kord suuremad (Come over here a minute), kord väiksemad (Yes). Pausid peaksid jääma suutäite vahele, mitte nende sisse. Pikemad laused jaotatakse väiksemateks juppideks, näiteks || Last Wednesday | I wanted to get up to London early || so I caught a train | about half an hour before my usual one || and I got to work | about half past eight || (O’Connor «Better English Pronunciation»). Omavahel väga lähedalt seotud rühmade vahel on vaid väike paus (|), muude rühmade ja lausete vahel aga pikem paus (||). Sellised kriipsud on asendamatud abimehed, kui satute kusagil kõnet ette lugema. Etteloetavas tekstis on ilma professionaalsete oskusteta väga raske  säilitada loomulikku tempot ja rütmi ning tulemus võib olla kuulajale raskesti jälgitav ja/või igav.

Kui numbreid ja tähti loetledes saame rühmad omal valikul moodustada, siis sõnarühmi komplekteerides peame lähtuma kõneldavast keelest. Eelpool mainitud O’Connor leiab, et rühmi on suhteliselt lihtne määratleda, kui vaid nende peale mõelda. Mitte vähemolulisem pole aga see, mis toimub rühmade sees. Kui inglise keeles öelda kõik silbid selgelt ja alati ühtemoodi välja (nii nagu eesti keeles) või võrdse silbipikkusega (nagu prantsuse või hispaania keeles), on selline inglise keel kuulajale raskemini mõistetav, kuigi kõneleja võib arvata vastupidist. Emakeelsed kõnelejad hääldavad inglise keeles paljusid lühikesi sõnu (näiteks a, to, of) summutatult, et esile tõuseksid olulisemad sisusõnad (future, king jne). Kui kujutleksime ingliskeelseid sõnu telefoninumbrina, siis saaks numbrist 527496121 pigem 527496121.

Ampsamise aabits

Rääkimine on füüsiline tegevus ning nii nagu kõhulihased ei lähe trimmi pelgast kõhulihaseharjutuste vaatamisest, vajab ka kõnerütmi omandamine kõneldes harjutamist. Cicely Berry, maailmakuulus hääle- ja kõnekoolitaja, on ühes oma ülipopulaarsetest raamatutest («Your Voice and How to Use It») kirjutanud, kuidas temalt tuli tunde võtma üks kõrgelseisev Inglise sõjaväelane, kel oli vaja ette lugeda ingliskeelne tekst tähtsal tseremoonial kirikus ja kes soovis seda võimalikult hästi teha. Nad kohtusid kolm korda nädalas, et harjutada lugemist (lisaks plaanitud kõnele ka muude tekstidega), hingamist, lõdvestumist, hääle suunamist ja teksti liigendamist. Kõnelemise põhitõed vajavad niisiis ühtviisi õppimist ja harjutamist nii emakeeles kui võõrkeeles.

Berry on kirjutanud, et sõnad saavad lausudes uue dimensiooni, mis seletab osaliselt traditsiooniliste lastevärsside (nursery rhymes), poollaulva lugemise, skandeerimise ja kirikuliturgia maagiat. Ta soovitab alustuseks lugeda häälega luuletusi, sest neis on rohkem rütmi. Seejärel võib hakata kõva häälega lugema head proosat (Bernard Shaw, Charles Dickens, Winston Churchill) ja õppida nii kuulma, kuidas teised inimesed rütmi kasutavad ning milline ürgne jõud sellel on. Kõne rütmi saab paremini tunnetama õppida ka ühte fraasi kolm-neli korda järjest korrates.

Homme jõuab taas kätte tore ja tähtis päev, mil kuulutatakse välja iga-aastased selge sõnumi auhinna võitjad. Alguses mainitud reklaam telefoninumbriga 63 62 555 pole mitte ainult hea illustratsioon kõnerütmi teema juurde, vaid ka suurepärane näide selgest ja silmasõbralikust sõnumist, milles puudub tarbetu visuaalne müra ning mis on leidlikult paigutatud vertikaalselt, et silm seda kiirelt haaraks. Aitäh selle eest ning jõudu tööle samal kursil!


Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis ja staažikas suulise tõlke õppejõud. Ta teeb võõrkeelse suhtluse ja tõlkimise koolitusi ning käib ka samadel teemadel organisatsioonides ja üritustel esinemas. Ta on käsiraamatu «Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus» autor ja viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor. 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlusel märgiti tema arvamusartiklid Postimehes ära tarbeteksti kategoorias ning need kandideerisid ka 2017. aasta keeleteo auhinnale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles