Julian King: meie valimisi rünnatakse. Mida teha?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie valimisi rünnatakse – mitte pommide ja kuulidega, vaid bottide ja baitidega. Elame ajal, mil valimistesse sekkumiseks kasutatakse järjest enam kübervahendeid, kirjutab Euroopa Komisjoni julgeolekuvolinik Julian King.
Peame tegelema uute julgeolekuohtudega. Ühed neist tulenevad süsteemidest ja andmetest, teised põhinevad inimestega manipuleerimisel. Valimistesse sekkumise eesmärk ja selles osalejad on samad, muutunud on sekkumise viis. Tänapäeval toimub see küberruumis, seda on võimalik eitada ning selle ulatus ja mõju on enneolematu.
Esimesse ohukategooriasse kuuluvad küberründed elektrooniliste hääletussüsteemide vastu, mille eesmärk on takistada hääletajate registreerimist, manipuleerida valimistulemustega või hankida valijate andmeid. Kaitseks selliste rünnete vastu tuleb rakendada traditsioonilisi küberturbemeetmeid.
Inimestega manipuleerimisest tulenevad ohud on aga palju hiilivamad ja hävitavamad. Need on katsed mõjutada valijate käitumist ja seda kolmel võimalikul viisil. Avaliku arvamuse muutmiseks kasutatakse häkkimist ja teabe lekitamist, valimistulemuste mõjutamiseks levitatakse libauudiseid ning inimeste isiklikuks mõjutamiseks saadetakse neile konkreetseid sõnumeid. Viimase puhul tuginetakse veebis inimese enda jagatud andmete põhjal koostatud täpsetele profiilidele, nagu tehti Cambridge Analytica juhtumi puhul. Kõigil kolmel juhul on tegemist manipuleerimisega küberruumis, mille eesmärk on kallutada valimistulemusi kindlas suunas.
Häkkimise ja teabe lekitamise juurde võib kuuluda veebisisu ebaseaduslik muutmine poliitilistel eesmärkidel või propaganda levitamiseks. Näiteks võidakse serverite ja kontode häkkimise teel saada juurdepääs eraisikute või ettevõtete andmetele ning valitud ajahetkel lekitada e-kirju, et tekitada võimalikult palju ebameeldivusi ning muuta üldsuse arvamust poliitilise kasu saamiseks.
Kolmandate isikute võimekus valimisi mõjutada ning demokraatiasse häkkida on enneolematu. Mõned isegi reklaamivad seda osana oma sõjalisest doktriinist.
Instiutsioonide kahjustamine
Libauudised ei ole midagi uut. Kuid tänapäevastes küberoludes on nende levitamine palju lihtsam ja nende mõju palju suurem.
Analüüsides inimeste veebiharjumusi – kus meile meeldib ostelda, mida meile meeldib teha, aga ka millised on meie väärtushinnangud ja millesse usume – saab hankida hulga psühhomeetrilisi andmeid, mida turunduseesmärkidel juba ulatuslikult kasutatakse. Kuid see muutub millekski palju hirmuäratavamaks, kui neid hakatakse kasutama demokraatlike valimiste kontekstis. Cambridge Analytica juhtumist nägime, et selliselt kogutud andmed pakendatakse ja müüakse neile, kes kõige rohkem maksavad. Kusjuures kontroll selle üle, kuidas neid andmeid kasutama hakatakse, puudub täielikult. Kui sellised andmed satuvad valedesse kätesse, võib see olla väga ohtlik.
Ei ole raske ette kujutada, kuidas neid andmeid võidakse kasutada valimistulemuste suunamiseks olulistes valimisringkondades või -piirkondades, et mõjutada üldisi valimistulemusi. Selliseid käitumisandmeid võib vabalt nimetada «sõjaotstarbel kasutatavaks materjaliks».
Kolmandate isikute võimekus valimisi mõjutada ning demokraatiasse häkkida on enneolematu. Mõned isegi reklaamivad seda osana oma sõjalisest doktriinist. Sellise tegevuse võimalikud tagajärjed – demokraatlike institutsioonide kahjustamine ja nende legitiimsuse vähendamine – on tõsine strateegiline ja kasvav oht ning moodustab olulise osa tänapäevastest julgeolekuprobleemidest.
Oleme teinud tööd üle aasta, et valimisi ähvardavatele ohtudele vastu astuda. Möödunud aasta septembris esitasime klassikalist küberturvet käsitlevad ettepanekud, mille eesmärk on süsteeme ja andmeid paremini kaitsta ning tõkestada jõulisemalt selliste inimeste tegevust, kes võivad üritada valimistesse sekkuda lootuses, et neid kunagi ei tabata.
Seejärel võtsime aprillis sihikule väärteabe ja libauudised, pidades silmas nimelt valimisi. Saatsime internetiplatvormidele (Facebook, Twitter ja teised) selge ja tugeva signaali, et nad peavad midagi ette võtma.
Rohkem jälgitavust
Soovime, et internetis oleks rohkem läbipaistvust, jälgitavust ja vastutust, ning internetiplatvormid peavad sellele kaasa aitama. Üks meie ettepanekutest oli võtta vastu internetiplatvormide tegevusjuhend (selles lepitigi möödunud kuul kokku), mille kohaselt peaksid nad reklaami kasutamist paremini kontrollima. Eesmärk on piirata poliitreklaami suunatust ja vähendada väärteabe levitajate tulu. See peaks tagama ka sponsitud sisu suurema läbipaistvuse ja innustama platvorme rohkem pingutama võltskontode väljaselgitamisel ja kustutamisel ning kehtestama selged eeskirjad bottide kohta. Uus tegevusjuhend on hea algus, kuid teha on veel palju.
Ka algoritmide osas oleks vaja suuremat selgust, nt teavet selle kohta, kuidas valitakse, millist sisu kuvada. Sellele peaksid lisanduma vahendid, mis võimaldavad kasutajatel lihtsamalt leida veebisisu ja uudisteallikaid, mis kajastavad erinevaid seisukohti, ning teatada väärteabest.
Peaksid lisanduma vahendid, mis võimaldavad kasutajatel lihtsamalt leida veebisisu ja uudisteallikaid, mis kajastavad erinevaid seisukohti, ning teatada väärteabest.
Septembris esitasime täiendava valimiste turvalisust käsitleva ettepaneku, mis sisaldas soovitust luua liikmesriikidevahelised valimiste koostöövõrgustikud ning astuda samme interneti läbipaistvuse suurendamiseks, küberkaitse tõhustamiseks ning väärinfo levitamise vastu võitlemiseks.
Nüüd peame selles valdkonnas veelgi rohkem pingutama ja tagama, et nii ametiasutused kui ka muud osalejad (avalikus ja erasektoris) oleksid võimalikult hästi ette valmistatud.
Valimised kuulikindlaks!
Arvestades, et lähikuudel toimuvad valimised mitmes liikmesriigis ning mais leiavad aset Euroopa Parlamendi valimised, peame jõudma soovitustest tegudeni. Selleks korraldab komisjon kõrgetasemelise kohtumise, kuhu kogunevad esmakordselt kõik asjaosalised: tähtsamate riiklike asutuste, Euroopa Parlamendi, rahvusvaheliste partnerite ja erasektori esindajad. See on võimalus hakata Euroopa valimiste turvalisuse tagamiseks vajalikke meetmeid ellu rakendama.
Abraham Lincoln on öelnud, et hääletamine on püssikuulidest tugevam. See on kindlasti tõsi. Ent tänapäevaseid «küberkuule» on raskem märgata ja peatada, seetõttu peame muutma oma valimised võimalikult kuulikindlaks.