Kersti Sarapuu ja Mihhail Stalnuhhin: iga pere, kus sünnib teine laps, võiks saada riigilt nn sertifikaadi 10 000 eurole, kolmanda lapse sünniga lisanduks veel 20 000 (11)
15. oktoober 2018, 13:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/14/6072265t1hd360.jpg)
Väikesed toetuste tõusud ühel või teisel aastal keerulist olukorda ei lahenda. Seepärast pakume noorpere kapitali käivitamist, kirjutavad riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kersti Sarapuu ja riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin (KE).
Kooliaasta algus on toonud üle Eesti rohkelt rõõmu. Mitte ainult nendele, kelle laps ranitsaga kooli poole esimesed sammud seadis, vaid kõigile, kes mõistavad, et Eesti tuleviku võti ongi needsamad noored. Pildid aktustelt, kus lapsed ootavad õhinal kooliaasta algust, ei anna kõige positiivse kõrval veel edasi aga Eesti üht suurimat murekohta – sündimuse vähenemist, mis eriti teravalt kerkib päevakorda juba lähiajal. Lahendusi on vaja kohe ja praegu.
Suurem osa lubadustest, mida riigikogu valimisteks valijatele absoluutse prioriteedina pakutakse, on suunatud järgmise parlamendiperioodi ajaks või heal juhul maksimaalselt kümneks aastaks. Rääkides kahesaja-aastasest Eestist, on meil fookus kaldunud loosungitele ja võimalikele alles tekkivatele erakondadele. Paraku aga mitte kõige olulisemale – kui palju on neid, kes Vabaduse väljakul aastal 2118 teineteisele Eesti Vabariigi juubeli puhul õnne soovivad?
Alla 10 000 sünni aastas
Selle küsimuse keskmeks on sündimus, mis 90ndate algusest on järjepanu valdavalt langenud. Kui 1980ndatel sündis igal aastal enamjaolt üle 24 000 lapse, siis 1991. aastal sündis Eestimaal juba vaid 19 413 last. Sealt edasi toimus langus, mille sügavikuks sai uus aastatuhat, kui sündis 13 067 uut ilmakodanikku. 2000ndatel kõikus sündide arv 13 000-16 000 vahel ning on jätkunud suures plaanis samamoodi ka sel kümnendil. Eelmisel aastal sündis 13 784 last ehk 11 302 võrra vähem kui 30 aastat tagasi. Ühe aastakümnega on jäänud sündimata üle 100 000 inimese.
Selleks, et rahvastik end taastoodaks, on meil ühiskonnana vaja teha kõik selleks, et oleks võimalikult palju neid, kelle peres kasvaks vähemalt kolm last.
Emade keskmine vanus sünnitades on samuti tõusnud, olles esiklapse sünniks 27 eluaastat. Hetkel on enamus sünnitavaid naisi seega 80ndate põlvkonnast, mil keskmiselt sündis aastas 23 886 last. Mõne aasta pärast on järg 90ndate põlvkonnal, kuid siis sündis keskmiselt vaid 15 311 last aastas. Seega kukub praeguseid tendentse arvestades sündide arv juba lähiaastail alla 10 000 aastas.
Selleks, et rahvastik end taastoodaks, on meil ühiskonnana vaja teha kõik selleks, et oleks võimalikult palju neid, kelle peres kasvaks vähemalt kolm last. Eelmisel aastal, nii nagu varasemal viielgi, sündis esimesi ja teisi lapsi perre üle 5000, samas kui kolmanda lapse sünni üle sai õnne tunda vaid veidi enam kui 2000 peres. Kui me ei võta juba praegu ette erimeetmeid ergutamaks kolmanda lapse sündimist, muutub riigi tulevik kahjuks ülimalt süngeks ja seda juba järgmise põlvkonna ajal.
Noorpere kapital eluasemeks
Rahvastiku arvust ja negatiivsest iibest on aastaid pikalt räägitud. Kõigi valitsuste ja poliitikute jaoks on vähemalt sõnades olnud tegemist kõige olulisema probleemiga, mida lahendada. Muidugi on samme ka tehtud, näiteks on meil eeskujulik ja paindlik vanemapuhkus. 55 euroni on tõusnud lapsetoetus esimese ja teise lapse ning 100 eurot kolmanda lapse kohta. Seejuures kehtib eelmisest aastast 300 eurot lasterikka pere lisatoetus ehk toetus perele, kus kasvab kolm kuni kuus last.
Armastust ja lapsesoovi riigi poolt tekitada ei saa. Küll aga saab pakkuda kindlustunnet ning teadmist, et kogu ühiskonna poolt on võimalikult suur tugi lapsevanematele.
Väikesed toetuste tõusud ühel või teisel aastal aga keerulist olukorda ei lahenda. Seepärast pakume siinkohal noorpere kapitali käivitamist. See tähendaks, et iga pere, kus sünnib teine laps, saab riigilt nn sertifikaadi 10 000 eurole, millele kolmanda lapse sünniga lisanduks veel 20 000 eurot. See oleks sihtotstarbeline raha, mida saaks kasutada vaid kodu ostmiseks või juba olemasoleva eluasemelaenu kustutamiseks. Kui vastava seaduse jõustumiseks on peres juba kaks või enam last, siis tooks kolmanda, neljanda või üheksandagi lapse sünnitamine perele sertifikaadi korraga 30 000 eurole.
Tõsi, võib ju öelda, et raha ei ole ega tohi olla lapse saamise motivatsiooniks. Armastust ja lapsesoovi riigi poolt aga tekitada ei saa. Küll aga saab pakkuda kindlustunnet ning teadmist, et kogu ühiskonna poolt on võimalikult suur tugi lapsevanematele. Eluase, millele noore pere kapitali saaks kasutada, on oluline ning muutub veelgi tähtsamaks siis, kui luuakse oma pere ja planeeritakse lapsi. Kahetoalises korteris kolme last kasvatada praegused noored ei kavatse.
Esialgu läheks väljapakutud toetus maksma umbes 120 miljonit eurot, mis pole meie hinnangul sugugi suur summa kindlustamaks Eesti riigi tulevikku. Kui see number isegi suureneb, ei ole see kulu, vaid investeering, mida tegemata jätta ei tohi. Kui me suuri otsuseid teha ei soovi, jääb paratamatult üles küsimus: mis on alternatiiv?