/nginx/o/2018/10/14/11498675t1hdce8.jpg)
Eesti saab endale uuel Euroopa Liidu finantsperioodil Reformi- ja Keskerakonna valitsuse pikaajaliste valikute tulemusena ainult Tallinna «kuldsele ringile» jõukohase regionaalpoliitika. Muu Eesti maksumaksjatele jääb üle vaid rõõm see ühe lisamiljardi euroga kinni maksta, kirjutab Vabaerakonna esimees Kaul Nurm.
Finantsperioodi 2021–2027 toetuste määramisel võtab nüüd EL arvesse liikmesriikide aastate 2014–2016 SKT näitajate kaalutud keskmist. See on Eestis esimest korda üle 75 protsendi. Seda veab Harjumaa koos Tallinnaga, kus SKT ühe elaniku kohta ostujõudu arvestades on 110 protsenti ELi keskmisest, ülejäänud Eesti piirkondade keskmine on jätkuvalt alla 60 protsendi.
Vabaerakond soovib Tallinna keskse regionaalpoliitika lõpetamist. Selleks peaks valitsus taotlema vastava Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse alusel Eestile erandit majandusterritooriumi kaheks jagamisega: 425 000 elanikuga Tallinn ja 891 000 elanikuga muu Eesti. Just selle erandi kiirendatud korras rakendamist uuel finantsperioodil tulekski Euroopa Komisjoniga juba täna läbi rääkida.
Valitsus püüab nüüd halva asja juures teha head nägu ja on asunud Euroopa Komisjonis taotlema erandit Eesti riigi kaasfinantseerimise määrade alandamiseks olukorras, kus kõik teised riigid on selle majandusterritooriumi jagamisega juba ära lahendanud. Valitsuse taotlus pööraks kogu ELi rahastamismudeli ümber, seetõttu pole sel ka usutavat perspektiivi.
/nginx/o/2015/02/25/3811165t1h0439.jpg)