Peeter Kadarik: huvitav, kuidas sai Kaja Kallas Brüsselis hakkama? (4)
14. oktoober 2018, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna esimehe Kaja Kallase kommentaar Jüri Ratase kõne kohta Keskerakonna kongressil tekitab kahtluse, kas tegemist on valikulise või puuduliku lugemisoskusega.
Kui kõnes olid loetletud kõik valitsuse viimase kahe aasta sammud ning selle lugemise järel sünnib kommentaar, et Eestis on viimased kaks aastat katsetanud isejuhtivat valitsust, kes liigub inertsist ja ise midagi ei tee, siis on midagi pildil valesti.
Reformierakonna esimehe Kaja Kallase valimiseelne mure Eestis kehtiva maksusüsteemi kohta paneb küsima, et kuidas sai ta küll Brüsselis hakkama. Teatavasti Vana-Euroopa vaid astmelist tulumaksusüsteemi tunnistabki. Inimene, kes suutis varasemalt oma brutopalgast netopalga välja arvutada, suudab seda ka täna teha. Tuletan siinkohal meelde, et ega ka ühtlase tulumaksusüsteemi ajal ei piisanud vaid ühest korrutustehtest, vaid tuli arvestada kogumispensioni- ja töötuskindlustusemakset ning teada, et kuidas nad suhestuvad maksustatavasse tulusse.
Kallas arvab, et on hirmus paha, kui 400000 inimest saavad riigilt arvestava summa tagasi kevadel tuludeklaratsiooni tehes. Tegelikult on kindlasti mõned inimesed valinud selle tee, et säästa raha mõneks suuremaks ostuks või puhkusereisiks. Igasuguste digikassade ja muude pankade poolt pakutud teenuste asemel on kõige lihtsam koguda raha just läbi tulumaksusüsteemi ning seejuures on säästumäär võimalik igal inimesel ise valida. Samuti on süsteem pannud inimesed rohkem oma rahaasju planeerima ning see on ainult positiivne.
Ka väide ümbrikupalkade leviku suurenemise kohta on kaheldava väärtusega. Tulumaksuvaba miinimumi hüppeline tõus tõi kaasa olukorra, kus kuni alampalgani pole põhjust inimesel üldse ümbrikupalka eelistada. Ka sealt edasi on töötaja maksukoormus oluliselt langenud kuni keskmise palgani. Tõeliseks probleemiks on Eestis hoopis oü-tamine, kus ootaks Reformierakonna esimehelt värskeid lahendusi. Praegu jääb aga mulje, et «kindlalt edasi»-erakonnast on saanud Kallase juhtimisel „kindlalt tagasi“-erakond, mis põhjustab ka paljudes erakonna liikmetes frustratsiooni ning lahkumist
Reformierakond pole kunagi seisnud õpetajate, päästjate ning meditsiiniõdede eest. Seega võib turundusagentuur kirjutada hulgaliselt jutupunkte, kuidas need inimesed praeguse süsteemiga kaotavad ning kuidas nende ainuke päästeingel on Reformierakond, kuid reaalsus räägib teist keelt. Liberaalide lubadus tõsta tulumaksuvaba tulu kõigile 500 euroni mõjutab eelkõige inimesi, kes teenivad üle 2100 euro ning sellises Eestis, kus õpetajate, päästjate ning meditsiiniõdede tööd väärtustatakse sellise palgaga, tahaksin ma väga elada. Selleks peab aga Keskerakond veel vähemalt ühe Riigikogu tsükli valitsust juhtima, et see saaks aga tõesti teoks.