:format(webp)/nginx/o/2017/05/12/6655091t1hd249.png)
/nginx/o/2018/10/12/11492721t1hc879.jpg)
«Ma olen noku. Me kõik oleme nokud. Mitte midagi enamat. Enam mitte kunagi mitte midagi enamat.»
Tellijale
Eero Epner: noku needus (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On teada riik, kus ühel päeval enam keegi ei surnud, ja on teada riik, kus kõik keerles noku ümber. Päike tõusis selles riigis nagu igas teiseski, aeglaselt kerkis ta üle linnapanoraami, äsjaärganu uudishimulikkusega hakkasid kiired uudistama riigi sügavikke ja varjatud saladusi, kuid ootamatult põrkasid nad vastu vaskseid kiivreid ja pudenesid kildudeks – kiivrid kuulusid nokupatrullidele, kes teadsid hästi iidset tõde: noku ei maga.