Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Raul Rebane: populistlik kommunikatsioon (24)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Raul Rebane
Raul Rebane Foto: Loco Studio/ERR

Populistide suurim liitlane on meedia. Populistid pakuvad meediale mahlakat materjali, mittestandardset teksti ja sündmusi, kus kaameral on tore olla. Liitlaste pingereas saavutavad teise koha kindlasti teiste parteide poliitikud, kirjutab meediaekspert Raul Rebane.

* Enamik propagandavõtteid, mida populistid kasutavad, lähevad tagasi dr Joseph Goebbelsini, Hitleri-aegse propagandaministrini. Tema loodud reeglid on nii universaalsed, et on teatud sihtgruppidele rakendatavad ka kaasajal. Ameeriklased avastasid pärast sõda tema päeviku, mille põhjal Leonhard W. Doob kirjutas 1950. aastal tema võtteid kirjeldava kuulsa artikli «Goebbels Principles of Propaganda». Toon siin ministri arsenali kaasajale mugandatud lühiversiooni, pikk variant on ligi 20 punkti.

* Lätit eelmisel nädalavahetusel testiti ja muutused riigi suunavalikul võivad olla tõsised. Sama surve viia Eesti ida väärtusruumi tagasi on käsil ka meil.

* Kui analüüsida populistide vaenlasekuju, siis on märgatavad regionaalsed erinevused. Lääne pool on valdav pagulashirm. Eesti omad positsioneerivad ennast üheselt idablokki ja seda just aktiivse homofoobiaga.

Kuna populistlik propagandastrateegia vastab rohkem meedia enda huvidele, siis pakutakse teineteisele tasuta teenust, mõtlemata, mis võivad olla selle tagajärjed.

* Sõnumi edastamise skeemid on populistlikel erakondadel enamikul juhtudel metoodika võimu hankimiseks, mitte ideoloogia ise. Võimul olles tuleb neil loobuda kas senisest retoorikast või häältest, mõlemad alles ei jää.

Märksõnad

Tagasi üles