Martin Laine: pätid istuvad süüpingis nagu pidulauas

Karikatuur, pätid süüpingis. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

Irvitavad pätid istuvad süüpingis. Sädistavad nagu koolitüdrukud. Kui midagi ei meeldi, siis turtsatavad või kommenteerivad. Justkui kuskil pidulauas vanaema sünnipäeval.

Ütlusi annab anonüümne tunnistaja. Pätid kuulavad hoolega iga tema sõna. Prokurör küsib küsimuse, millele tunnistaja ei soovi vastata, sest saalisviibiva 15 jõuguliikme tõttu kardab ta ilmselgelt oma elu pärast.

«Ma parema meelega ei vastaks...»

Hüppab püsti advokaat. Justkui rõõmus, et saab pätte kaitsta. «Ta keeldus vastamast! Ta keeldus vastamast!» hüüab ta erutatult. Jurist asub seejärel tsiteerima menetlusseadustikku, kus on säte, et kui tunnistaja keeldub põhjenduseta vastamast, siis võib kogu tunnistuse prügikasti visata.

Nagu ütleb filmi «Suur Lebowski» nimitegelane: «You’re not wrong, you’re just an a**hole.» (Te ei eksi, te olete lihtsalt jobu.)

Kohus läheb lühisesse, sest olukord on ebatavaline. Kuna kohtunik on mõistlik, saab ta aru, et inimene kardab. Tunnistus jääb pärast pikka vaidlust käiku.

Aga kui poleks jäänud? Kas see oleks tõesti õiglus? Laseme jõugu tagasi tänavatele mingi pügala tõttu, mis sai arvatavasti seadusesse kirja hoopis teistsuguste olukordade tarbeks?

Pügalaid, mida oma tarbeks tõlgendada, on meie seadustikes palju. See on nagu miiniväli. Kohtus näeb tihti, kuidas mõni miin üritatakse kärgatama panna.

Lihtsalt masendav on vaadata, kuidas terve jõuk irvitab kohtusaalis õigussüsteemile sõna otseses mõttes näkku.

Eelkirjeldatu pärineb nn Kemerovo jõugu kohtuistungilt, kus 15 süüdistataval on pea veerandsada advokaati. Neile seisab vastu vaid üks süüdistaja, kelle tööst see armee üritab igal hinnal vigu otsida.

Saan aru, et advokaadid teevad lihtsalt oma tööd. Nad kaitsevad nii, kuidas oskavad. Kasutavad selleks kõiki võimalusi. Ja teisiti ei saakski. Ma ei süüdistagi neid.

Kuid lihtsalt masendav on vaadata, kuidas sellistes olukordades läheb süüdistatavate nägu veelgi rohkem naeru täis. Niigi terve jõuk irvitab kohtusaalis õigussüsteemile sõna otseses mõttes näkku.

Inimesi süüdistatakse kümnete, kui mitte sadada inimeste elu võimalikus rikkumises (narkootikumide, väljapressimiste ja värbamiste kaudu) ja nemad lihtsalt naeravad, sest nad on põimitud pehme villa sisse.

Ülalnimetatud tunnistaja rääkis kohtus sedagi, et ühiskassa raha kasutab grupeering näiteks ka õigusabiks. See väide ajas kogu advokaatide armee mäslema. Pole ka ime.

Selleski juhtumis annab nimetatud jõugu liidrile nõu näiteks kaks advokaati. Üleüldse paljud süüpingis istujatest on riigi määratud kaitsjast keeldunud ning endale ise tippjuristi palganud. Mis raha eest küll? Vaevalt et Eestis on palju inimesi, kes endale sellist luksuslikku õigust saavad tagada.

Teatavasti on õiglusel ja õigusel vähe ühist.