Paula Rõuk: mitte hobi, vaid elustiil

Paula Rõuk Foto: Liis Treimann/Postimees

Sporditegemine võib näida isikliku hobina või mõne väljavalitu ja andekama kutsumusena, kuigi tegelikult on see meie elu lahutamatu osa. Eestlased spordiga ei tegele. 2014. aastal kogutud tervisekäitumise uuringu andmed näitasid, et tervisespordiga ei tegele minimaalseltki 39 protsenti tervetest Eesti meestest ja 32 protsenti naistest.

Liikumatus põhjustab igal aastal riigi majandusele kulusid. Need on seotud arstiabi, ravimite, töölt ära jäämise, töövõimetuse ning varajase surmaga. Maailma Terviseorganisatsioon on vähese füüsilise aktiivsuse nimetanud neljandaks riskifaktoriks suremuse põhjuste seas. Mis aga üksikisikule endale tähtsaimgi, liikumine annab hea enesetunde.

Kirjutan päevast päeva artikleid teadusuuringute kohta, kus on leitud jälle uus viis, kuidas sport keha ja vaimu turgutab. Kui kõik lood kokku panna, saaks julgelt öelda, et see on üks võimsamatest haiguste ennetajatest. Eriti südame- ja veresoonkonna haiguste vastu, mis Eestis enim inimesi tapavad. Ükski lugu pole aga nii veenev kui mu enda enesetunne, kui olen kasvõi koeraga metsas matkanud. Värskes õhus olemine diivanil lösutamise asemel ongi vast see, millest üks spordikauge inimene alustada saaks. Sama tore on leida endale rühmatreening või klubi.

Minu hiljutised kohtumised vahvate naistega on kinnitanud, et kunagi pole liiga hilja alustada tervisespordiga.

Need, kellel liikumist eriti vaja oleks, jäävad sellest aga kõige kaugemale. Eakamad kardavad end vigastada või kukkuda, ehkki luid ja lihaseid saab tugevdada just liikumisega. Minu hiljutised kohtumised vahvate naistega on kinnitanud, et kunagi pole liiga hilja alustada. Käisin uurimas, mida kujutab endast süvaveetreening, ja avastasin, et polnud see nii lihtne midagi. 64-aastane proua ütles aga, et tema käis kuu aega kolm korda nädalas trennis ja tunneb end paremini kui kunagi varem. Lihased punnitavad riiete alt välja, tuju on hea ja pole kunagi rohkem teha jõudnud. 61-aastane Sõmeru perearst, kes alustas alles 54-aastaselt suusamaratonidel käimist ja tõsisemat treenimist, soovitab teha treeningu prioriteediks. See viimane on neile, kellel aega ei ole. Töölt tulles tuleb sportlikule perearstile treening enne kõike muud.

Kuna ülekaalulisuse probleem ei ole Eestist mööda läinud, on liikuva elustiili juurutamine üks võimalikest lahendustest. Tervisekäitumise uuringust selgus, et ligi poolte eestlaste kehakaal on soovituslikust kõrgem. Tänavu esitletud uuringust tuli välja, et ka iga neljas esimese klassi laps Eestis on ülekaaluline või rasvunud. Tervislik või ebatervislik elustiil ei ole seotud üksikute valikutega, nagu üks kõva trenn või karbitäis šokolaadi pärast õhtusööki, vaid kujuneb välja pikema ajaga.