"Minu argipäev on vangla. Siin pole happy endi."

FOTO: Artur Kuus

Kuula artiklit

Peale kõigi muude hädade ja viperuste mõrvatöödes said GRU poisid nüüd veel ka Moskvas ülemustelt võtta, sõimata ja näägutada. Neid olevat nimetatud hooletuteks idiootideks, kes varjavad end nii saamatult, et võiksid sama hästi kanda välismissioonidel punaarmeelaste suure viisnurga ja täitorniga viltmütse.

Väidetavalt lahkus Venemaa sõjaväeluure (GRU, uus lühend GU) kindral Igor Korobov kohtumiselt president Vladimir Putiniga üle keha värisedes ja suundus otse turvatud suvilasse. Lugege lähemalt Postimehe väliskülgedelt.

Omamoodi hale lugu on tänases lehes noorukesest FSB spioonist, kes istub praegu Viru vanglas ja kurdab: ««James Bond» on romantiseeritud film, päris elu on palju karmim. Minu argipäev on vangla. Siin ei ole happy end’i.» Perekond on hädas, poiss kardab, et pruut jätab ta maha ja isegi Venemaa, mille kasuks ta salakuulamisega tegeles, ei taha teda tunda. Nii kurb. Hakka või nutma.

Putin aga näeb, et ta jõumehe ja osava ning ohtliku salvaja kuvandi asemel on nüüd suurejooneline klounaad, naeruväärsus, alandus. Poleks imestada, kui alandatu seisusest pääsemiseks võtab Kreml ette senisest veel jõhkramaid avantüüre.

See on iseenesest väga hea õppetund praegustele ja tulevastele Kremli võimu all olevate luureasutuste agentidele. Kui vahele jääte, siis ei taha nad teid tunda. Või kui tunnistavad ja välja vahetavad, siis annavad heal juhul kahetoalise korteri Moskva äärelinna hruštšovkas ning mõttetu väikese palgaga ametikoha. Läände pole enam asja. Kui üle hüpata, siis võibolla tõesti ei unusta, vaid tulevad ja vähemalt katsuvad ära mürgitada või lihtsamal viisil maha lüüa. Nii et noor spioon võiks Viru vanglas vast pigem pöialt pidada ja palvetada, et ta kodumaa oleks ta tõepoolest unustanud.

Isegi filmides ei ole niisuguste vähemate vennikeste elu kuidagi romantiline, vaid põnev ainult selle sõna kõige sandimas mõttes. Need on need tegelased, kelle nimed vaatajatele kohe kindlasti meelde ei jää, vaid nad saavad ka filmides kõrvaliste tegelastena surma, suurtel kiirustel ja hulgakaupa.

Kuigi omamoodi koomilisi detaile on viimasel ajal Kremli võimualuste luureorganisatsioonide kohta välja tulnud vaba maailma uuriva ajakirjanduse ja Venemaa enda veel vabade ajakirjanike tegevuse tulemusena, ei ole tapmiskatsetes ja küünilistes sekkumistes õigupoolest midagi naljakat. Kreml on läinud üle piiri viisidel, mis on nüüdseks tõsiselt välja vihastanud kogu läänemaailma.

Venemaa president Vladimir Putin aga näeb, et ta jõumehe ja osava ning ohtliku kuvandi asemel on nüüd suurejooneline klounaad, naeruväärsus, alandus. Võib arvata, et rakendatakse kõik jõud, et alandatu naeruväärsest seisust välja pääseda. Küllap lendavadki esmalt luureasutuste ülemused oma kohtadelt. Poleks aga liiga palju imestada, kui alandatu seisusest pääsemiseks võtab Kreml ette senisest veel jõhkramaid avantüüre.