Ants Laaneots: Venemaa näitas Hiinale rusikat

Vene ja hiina sõdurid õppusel Vostok 2018. Foto: Cbsmedia.ru

Venemaa kardab Hiinat, kirjutab riigikogu liige Ants Laaneots.

Vene vanasõna ütleb: «Mõistusega pole võimalik Venemaad mõista.» («Умом Россию не понять»). Nüüd juba 18-aastasel Putini ajastul on naaberriigis toimunud palju ebaharilikku. Venemaa ainuvalitseja püüab hübriidsõja raames taastada kontrolli endiste Nõukogude Liidu maade üle, kasutades selleks ka vägivalda. Kreml on valla päästnud neli agressiivset sõda, kaks neist pole siiani lõppenud.

Ambitsioonid on veelgi suuremad – Kreml tahab saada «globaalseks administraatoriks», ehk asendada Ameerika Ühendriike maailma valitsemisel. Venemaa räige vägivald Ukraina idaosas ja Krimmi poolsaare annekteerimine tõid kaasa Ameerika ja lääne sanktsioonid. Idanaabri majandus on alates 2009. aasta maailma majanduskriisist kroonilises stagnatsioonis, millele Moskvas pole siiani leitud mõistlikku lahendust.

Kui Venemaa sisemajanduse kogutoodang oli 2013. aastal 2,07 triljonit dollarit, siis möödunud 2017. aastal oli see Londoni rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi andmetel kõigest 1,47 triljonit dollarit. Vene opositsioonilise väljaande Novaja Gazeta andmetel elab riigis 63 miljonit inimest vaesuse piiril või allpool seda.

Inimeste rahulolematus elutingimustega kasvab küll aeglaselt, kuid järjekindlalt. Kremlit see eriti ei huvita. Vene propaganda on juba aastaid keskendunud permanentsele valetamisele ja Potjomkini küla ehitamisele, püüdes kõike riigis näidata suurema ja paremana, kui see tegelikult on, zombistada inimesi.

Samal ajal viib Kreml, lugemata raha, läbi sõjaväe 300 000-mehelisi hiigelõppusi tuhandete kilomeetrite kaugusel inimtühjas Ida-Siberis. Kui palju see maksab?

Huvitav on ka see, et vaatamata Vene kõrvulukustavale propagandale NATO agressiivsusest, ei karda Putin allianssi. Ta on kindel, et NATO ega ükski riik Lääne-Euroopast ei ründa Venemaad, kellel on lääne regioonis suur sõjaline ülekaal.

Muidu ei oleks ta muretult saatnud Baikali taha riigi Euroopa osas paiknevaid eliitüksusi: õhudessantväed, maaväe valmidusüksused, Põhja laevastiku, raketiüksused, rinde- ja kaugpommitus-lennuväe. Jaapanit ei võta Kreml arvesse.

Palju suurem Putini mure on seotud Hiina «rahumeelse invasiooniga» Vene kuue miljoni ruutkilomeetri suurusesse Kaug-Itta, mis on praktiliselt inimtühi ja kust venelased migreeruvad siiani läände. Hiinlased on tasapisi ujutanud üle kogu Ida- ja Kesk-Siberi ning jõudnud isegi Omskisse. Sõda 1,4 miljardi elaniku ja

kahemiljonilise ning tuumarelva omava Hiina Rahvavabastusarmeega ei tule Kremlis kõne allagi. Õige on ukrainlaste väide, et manöövrid Vostok 2018 on Kremli meeleheitlik katse heidutada hiiglasliku õppusega oma suure isu ja kannatlikkusega silma paistvat idanaabrit Hiinat.