Taavi Minnik: ega tobu ole mammut

Loh Foto: maxpark

Nõukogudeaegses miilitsakeeles oli abreviatuur «лох», mis tuleb sõnadest «лицо обманутое хулиганами», mis tähendab huligaanide poolt petetud isikut. Hiljem hakkas see tähendama kõige madalamat astet majanduslikus toitumisahelas, sööki erinevatele kiskjatele. Selle võiks eesti keelde tõlkida kui «tobu». Vene keeles on isegi ütlemised, et «elu ilma tobuta on halb» ning «ega tobu ole mammut, tobu ei sure välja».

Venemaal elades puutusin selliste toiduahelatega pidevalt kokku. Kuid et täpselt samu võtteid kasutavad need, kes nimetavad end Eesti parimateks ja kõige usaldusväärsemateks, oli väikestviisi üllatus.

Hiljuti oli kokkupuude näiteks Eesti «parimate automaatkasti remontijatega» (nii väidab nende reklaam). Pärast diagnostikat pisteti nina alla paber, et probleem on vigastes siduri- ning mehhatroonikaplokkides, mille vahetamine läheb sealsamas maksma 2500 eurot. Teise töökotta pöördudes kuulsin, et «Eesti parimad» teenivad nõnda raha, plokid on tegelikult korras ja piisab õlivahetusest ning adapteerimisest, mis maksab 300 eurot.

Omaette ooper on kindlustusseltsid. Mõne aasta eest nõudis kindlustus tagasi raha mu abikaasa aju magnetresonantstomograafia eest, kuna nende väitel olla osutatud psühhiaatrilist abi. Talupojaloogika ütleb, et probleemi oleks lahendanud Google, kuid selle asemel tuli kulutada mitu nädalat kabinettide uksi, et võtta kindlustusele arsti ning psühhiaatri kirjalikud tõendid selle kohta, et MRT-l on psühhiaatriaga põhimõtteliselt sama palju pistmist kui sadamahooral süütusega.

Kiskjatele olete toakassisarnane ohutu ja süütu saakloom.

Veel jaburam kogemus oli selle aasta mais, kui mu autole sõitsid küljelt nädalase vahega sisse tipptunnil telefoni näppinud ehitusmees ja 80-aastane taadu, kes oli pime nagu mutt. Sellest hakkasid hargnema sündmused, mis võtsid peaaegu terve suve. Sattudes «Eesti kõige usaldusväärsemate» (nii väidab nende reklaam) kahjukäsitlejate juurde, tabas peagi mõte, et olen sattunud Monty Pythoni totrate kõnnakute ministeeriumisse. Kui helistasin, et rääkida kahjukäsitlejaga, teatati, et viimane olla kogu aeg lõunal.

Kahe nädala pärast tuli vastus, et teise avariiga ei saanud auto täiendavaid kahjustusi, ehkki pimedal taadul õnnestus ära lõhkuda auto tagatiib. Kui palusin asja selgitada, teatas haldur, et ei pea midagi selgitama, ja lõpetas kõne. Kirjadele sealt ka edaspidi ei vastatud. Läksin kahjukäsitlusse kohale, et juhtida uskmatud Toomad auto juurde ja näidata, et tagatiib on tõesti katki. Mulle kinnitati taas, et auto ei saanud teise avariiga kahjustusi, ja kui näitasin auto juures kahjustust, leidsid vannutatud härrad, et «ju see mõlk oli juba varem», ehkki mul oli terve Mont Blanc fotosid, mis tõestasid vastupidist. Pöördusin «usaldusväärsete» juhtkonna poole, kust tuli vastuseks nende tellitud ekspertiis, mille järgi olla remont muutunud teise avariiga kümme eurot kallimaks. Pärast pikka nägelemist viisin auto lõpuks nende juurde, kes olid lubanud selle kümne euro eest ära remontida. Ilmnes, et remont on peaaegu sada korda kallim.

Ühesõnaga, inimesed, ärge laske endale kotti pähe tõmmata. Kiskjatele olete toakassisarnane ohutu ja süütu saakloom.