Juhtkiri: seitsmest killust seim

Läti Seimi valimised. Ainaži. Foto: Mihkel Maripuu

Läti uue valitsuse moodustamine seitsme poliitilise jõu vahel killustunud seimis ei pruugi minna lepase reega. Tulemas on keerulised koalitsioonikõnelused, rohkem kui kolme osalise vahel sõlmitav võimuliit võib osutuda ebastabiilseks. Perspektiivis pole välistatud ka erakorralised valimised.

Lõunanaabrite kirevat poliitilist elu ei ole eestlasel nii lihtne jälgida kui väljakujunenud poliitilise-erakondliku maastikuga Soome või Rootsi oma. Samas on Läti kaasteelisena meile paljude ühiskondlike probleemide poolest lähedane, mis mõistagi kajastub ka valimistel. Euroopa Liidus ja üldse rahvusvahelisel tasandil on Eestile kasulik astuda Lätiga peamistes küsimustes ühte jalga. Seda silmas pidades teevad valimistulemused mõneti murelikuks.

Eesti huvid kattuvad laias laastus sellega, mille pani sõnadesse valimiste järel tehtud avalduses Läti president Raimonds Vējonis. Stabiilne valitsus, mitte poliitiline punnseis; senise julgeoleku- ja välispoliitilise joone hoidmine; reformide jätkumine, millest mõneski, nagu haldusreform ja vene kooli küsimus, on lätlased meist sammukese eespool.

Olukorras, kus Läti kodanik elab majandusnäitajate järgi paremini kui varem, riik toodi edukalt välja masujärgsest seisust, majandus kasvab, tööhõive on kõrge, ei saanud senine Māris Kučinskise juhitud võimuliit (Roheliste ja Talurahva Liit, Rahvuslik Liit, Uus Ühtsus) ometi piisavalt kohti jätkamiseks ja tuleb leida uusi partnereid. Võimalik kandidaat on liberaalne Arengu Eest/Eest!, kellel europarlamendi liikmest liidris Artis Pabriksis näeb näiteks Läti rahvusringhääling tulevast peaministrit.

ELis ja üldse rahvusvahelisel tasandil on Eestile kasulik astuda Lätiga ühte jalga. Seda silmas pidades teevad valimistulemused mõneti murelikuks.

Taas enim hääli saanud, paljuski venekeelsele valijale toetuv Koosmeel jäetakse ilmselt jälle kõrvale, kui just keegi oma sõnu sööma ei hakka. Näiteks arvestatava toetuse saanud Kellele Kuulub Riik (KPV LV), mille vastuoluliste eesmärkide hulka kuuluvad senise poliitilise eliidi kõrvale tõrjumine, ministeeriumide kaotamine ja riigi ametliku meediakanali loomine, et edastada tõest infot.

See ja ka taasiseseisvusaja väikseim osalusprotsent (54,6) viitavad valija kibestumusele. Põhjuseid on mitu, üks neist hüljatus. Madalad palgad riigis on tekitanud suured Läti emigrantide kogukonnad; ise immigrantidena Iirimaal ja Ühendkuningriigis end mitte kuigi hästi tundes köetakse hirmu Lätit justkui ähvardava immigratsioonitulva ees. Seda osa elektoraadist tuleb mõista, mitte tõrjuda. KPV LV oma populistlike loosungitega võitis valimised just nimelt välismaal.

Vaatlejad pöörasid tähelepanu ka Venemaa sekkumisele valimistesse – peamiselt tavaks saanud propagandakanalite kaudu. Valimispäeval langes küberrünnaku alla populaarne sotsiaalvõrgustik draugiem.lv, kuhu ilmusid Kremli-meelsed sõnumid. Kahjuks tuleb meilgi niisugusteks asjadeks valmis olla.