Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/07/11476897t1h622d.jpg)
Ülemõtlemisega ei maksa lolliks minna - ka demokraatlikus riigis, kirjutab kolumnist Mart Raudsaar.
Ka kõige nigelamatest seadustest võib sündida midagi head, kui inimesed korrigeerivad neid hea tavaga. Legendaarse näitena toon Ida-Saksamaa tippametniku Günter Schabowski vea pressikonverentsil, kes 9. novembril 1989 võttis paberilipaka ja luges: «Saksa DV kodanikel on nüüd võimalus vabalt reisida välismaale, sooviavaldused vaadatakse ebabürokraatlikult läbi.» Ja kui üks ajakirjanik küsis, millal hakkab reisivabadus kehtima, vastas Schabowski pärast viivu paberites sorimist: «Niipalju, kui ma aru saan, siis otsekohe.» Edasi läksid pressikonverentsi teleülekannet jälginud inimesed juba Berliini müüri lõhkuma.