Ainar Ruussaar

FOTO: Tairo Lutter

E-Eestist saab peagi maailma kõige parema transpordiühendusega väikeriik. Neljarajalised maanteed, Euroopasse viiv kiirraudtee ja Tartu ning Pärnu lennuväljal maanduvad Boeingud, mis toovad nendesse linnadesse loenguid pidama või spaadesse mõnulema jõukaid välismaalasi. Valimised tulevad muidugi ka, andes lennukatele plaanidele kõvasti reaktiivset hoogu juurde.

Paraku on piirkondlike lennuväljade arendused läinud vales suunas. Vanemad tartlased mäletavad veel Nõukogude kaugpommitajate müra, mis pani isegi ülikooli peahoone paljunäinud aknaklaasid klirisema, ja sellest alates on alateadlik hirm lennukite ees selles linnas alles. Pärnut hakkab läbima kiire Rail Baltic ja Tallinnast lähtuv maantee ehitatakse neljarajaliseks. Milleks siis veel lennujaama arendusse raha matta?

Mõtelda tuleb aga nii suurelt kui ka targalt. Jõgeva on see koht, kuhu peab tulema rahvusvaheline lennuväli. Esiteks on väikelinnadel oma võlu, pealegi saaks Jõgeva raudteejaama taha ehitada mitu lennurada. Seega on esimene tingimus – eri transpordiühenduste kombinatsioon – täidetud. Jõgevalt on Tartusse 50 kilomeetrit, sama palju kui näiteks Kiievi Borispoli lennuväljalt kesklinna. Tartu Ülenurme lennujaamast sõidab ERMi peaaegu sama kaua, kui Jõgeva lennuväljalt rongiga Tartu kesklinna. Aga miks peaks turist tahtma Jõgeval maanduda?

Katuseraha on suurepärane koht, kust tulevikus projektile raha saada.

Esiteks on Jõgeva kuulus külmapealinn. Teiseks on Kesk-Eestis asuvasse Põhja-Liivimaa valgustuskeskusesse ja kunagisse Liivimaa kuningriigi pealinna Põltsamaale napp 30 kilomeetrit. Sama vähe maad on Peipsiääre Mustveesse ja seal asuvatesse vene vanausuliste küladesse. Just Peipsi rannal kasvab maailma maitsvaim sibul ja kuulus kurk ning suitsurääbise maitse püsib nõudlikumalgi turistil pikka aega suus. 13 keelde tõlgitud Oskar Lutsu «Kevadega» kuulsaks saanud Paunverre sõidab paarkümmend minutit. Ja kõige tipuks müttas Jõgevamaal aktiivselt ringi Kalevipoeg, kelle hiiglaslikud jala- ja muud jäljed on Vooremaal siiani näha. Rahvuseepos «Kalevipoeg» on ilmunud 18 keeles. Jõgeva lennujaam peaks kandma selles linnakeses sündinud tuntud poetessi Betti Alveri nime. Ainus halb asi on see, et lennujaama nimest tuleks välja jätta enamikus keeltes tundmatu õ-täht, aga ka seda lugu saaks võõramaalastele huvitavaks jutustada.

Väikelennujaamu käivitav Einari Bambus on tabavalt öelnud, et kui tekib nõudlus, tekib ka pakkumine. Eelpoolsetest viidetest on näha, et oskusliku turunduse korral nõudlusega probleemi ei teki. Katuseraha on suurepärane koht, kust tulevikus projektile raha saada. Betti Alveri nimeline Jogeva International Airport tulgu!

* Autor on lapsena Jõgeval elanud