Arko Olesk

FOTO: Videokaader

Tänavunegi Nobeli hooaeg tõestab, et maineka auhinna tugevus tugineb Alfred Nobeli paika pandud põhimõttele pärjata inimkonnale kasu toonud avastusi.

Igal aastal vahetult enne auhinnanädalat avaldab juhtiv teadusanalüütikaettevõte Clarivate ennustuse, kes võiks seekord noppida teadusmaailma kõige ihaldusväärsemad auhinnad. Oma kodulehel on nad uhked, et alates aastast 2002 on igal aastal täppi pandud vähemalt ühe laureaadi nimi.

Eks tabamustele aitab kaasa asjaolu, et korraga hõigatakse igal alal välja mitme potentsiaalse võitja nimi ja pihtasaamisena läheb arvesse ka see, kui nimi on välja käidud varem, mitte täpselt auhinna-aastal. Huvitav on aga viis, kuidas ennustust koostatakse. Järgitakse sama loogikat, mille on omaks võtnud ka arvukad teaduse hindajad maailmas: viidete arv teadlase töödele. Eeldus on, et mida rohkem kolleegid ühe teadlase töid loevad ja seda kasutavad (loe: oma artikleis sellele viitavad), seda kõrgem tase on kõnealusel teadustööl.