/nginx/o/2017/02/28/6395361t1hff35.jpg)
Otto ja Engelbrecht von Mengdeni tegevus 1630. ja 1640. aastatel näitab, et kohalikust aadlist kujunes vaadeldaval perioodil Liivimaa haldamisel riigivõimule koostööpartner ning mitte (veel) rivaal, kirjutab ajalooõpetaja Ilmar Tammisto ajakirja Tuna tänavuses 3. numbris.
Von Mengdenite aadliperekonnast põlvnes 17. sajandi vältel hulgaliselt Liivimaa aadliomavalitsuse (sks Landesstaat) institutsioonidega seotud isikuid, mis tegi kõnealusest perekonnast ühe mõjukaima omataoliste seas. Kui senine ajalookirjutus on keskendunud eelkõige Liivimaa aadli konfliktidele riikliku keskvõimuga, siis käesoleva artikli eesmärk on pakkuda näide kahe nimetatud osapoole koostööst. Selleks on võetud vaatluse alla von Mengdenite perekonna kahe mõjuka liikme Otto ja Engelbrechti riigiteenistuslik tegevus 1630.-1640. aastatel ehk ajal, mil pärast enam kui 30-aastast pausi taasloodi Liivimaa rüütelkond. Seega annavad uurimuse tulemused ka teatava sissevaate Liivimaa aadliomavalitsuse tekkimise tagamaadesse.
Otto von Mengdeni koostöö Rootsi riigivõimuga avaldus eelkõige tema tegevuses Liivimaa aadlilipkonna rittmeistrina. Aidates 1639. aastal välja tõrjuda Liivimaale tunginud võõrvägesid ning viibides 1642. ja 1643. aastal ühe aadlilipkonna kompanii eesotsas Liivimaa lõunapiiri kaitsel, tõestas Otto von Mengden Liivimaal viibivatele riiklikele võimukandjatele, et nii talle endale kui ka ülejäänud Liivimaa aadlile võib usaldada niivõrd oluliste ülesannete täitmist. Seda, et riigivõim oli üha enam valmis kohaliku aadliga kaitsealast koostööd tegema, kinnitab alates 1638. aastast hüppeliselt kasvanud rahaline toetus aadlilipkonna kompaniidele. Samas kui Otto von Mengdeni koostöö kindralkuberner Bengt Oxenstiernaga oli edukas, ei õnnestunud tal võita Stockholmis resideeruva kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse usaldust, mis takistas Otto von Mengdeni ambitsioonikamate plaanide realiseerumist.
Engelbrecht von Mengden seevastu oli heas kirjas nii Liivimaa kohalike kui ka Rootsi riigi kõrgeimate võimukandjate seas, mis avas talle tee mõjukate riigiteenistuslike ametikohtadeni. Artiklis vaadeldi Engelbrecht von Mengdeni tegevust Liivi- ja Ingerimaa komissarina (1638-1643), millest ilmnes, et muu hulgas oli Engelbrecht von Mengdeni ülesandeks olla vahendaja riigivõimu ja Liivimaa aadli vahel. Lisaks võimaldas tema positsioon esitada Liivimaa aadlit puudutavaid ideid ja ettepanekuid otse Rootsi riigi kõrgeimatele võimukandjatele, mida Liivi- ja Ingerimaa komissar arvukates kirjades riigikantsler Axel Oxenstiernale korduvalt ka tegi.
Seega näitab Otto ja Engelbrecht von Mengdeni tegevus 1630. ja 1640. aastatel, et kohalikust aadlist kujunes vaadeldaval perioodil Liivimaa haldamisel riigivõimule koostööpartner ning mitte (veel) rivaal. Selles valguses on ka igati loomulik, et paralleelselt toimus järkjärguline Liivimaa rüütelkonna institutsionaliseerumine ning Liivimaa aadli üha jõulisem esileastumine Liivimaa ühiskondlikus elus.
---
Ilmar Tammisto täispikka artiklit loe ajalookultuuri ajakirja Tuna selle aasta 3. numbrist.