Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas sündis omaaegne moodsaim telestuudio?

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uue hooaja algus 1998. aasta sügisel kujunes riigitelevisioonis eriliseks. Uue ja kaasaegse näo sai pärast kolme kuud kestnud renoveerimist ETV 4. stuudio. Uus oli tehnika, uus oli stuudio põrand ning uued olid võimalused, mida saatetegijatele pakuti. Kulutati kokku 16 miljonit krooni, millest põhiosa läks tehnika vahetamisele.

Uus digitaalne tehnika vahetas välja 1985. aastal soetatud nõukogudeaegse aparatuuri. Muretseti kuus Sony kaamerat, millest üks oli kraanakaamera. See ratastel sujuvalt liikuv tõstuk võimaldas operaatoril pöörata kaamerat igas suunas ja teha salvestusi seal, kuhu muidu ligi ei pääsenud. Nii tulid meie telepilti dünaamilised kaadrid kaamera pealesõiduga publiku peade kohal. Uus oli stuudio helipult, mis võimaldas salvestada Dolby Surroundi stereoheli. Kvaliteetsem pilt ja heli olid eelduseks nõukaaegselt telesignaali SECAM ülekandesüsteemilt üleminekuks PAL-süsteemile tulevikus. Uus oli ka 460-ruutmeetrise stuudio hästi sile põrand, mis oli eriti meelepärane operaatoritele.

Šampanjaklaase kokku lüües õnnistati 23. septembril sisse Eesti moodsaim telestuudio. Seejärel asuti uutes tingimustes salvestama esimest saadet. Selleks oli uus saade ETV kavas – meelelahutuslik muusikaline telemäng «Tähed muusikas», saatejuht Mart Sander, toimetaja Reet Linna, režissöör Rando Pettai ja produtsent Kaupo Karelson. Tegemist oli sisseostetud Freemantle’i samaformaadilise saate «Lyrics Board» Eesti variandiga. Saade oli populaarne paljudes maades. Näiteks Soome versioon, mida MTV3 pakkus «BumtsiBum» nime all.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles