Vene raha Danske pangas

FOTO: dea.nlib.ee

Eesti valitsus tellib rahapesu kohta oma raporti. USA prokurörid avavad kriminaaljuurdluse Danske Bankis toimunud rahapesu uurimiseks. Ajaleht Financial Times avaldas katkeid vihjeandja kirjadest, kus osutatakse Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Lugu pole veel kaugeltki lõppenud ega ka süüdlased pääsenud.

Eestile on vaja nelja asja. Esiteks, et meie oma kriminaaluurimine tooks esile süüdlased. Teiseks, et selgitataks välja, kas ja mida tuleb veel järelevalve või muudes protseduurides muuta. Kolmandaks on oluline minimeerida Eestile kui riigile ja tervele meie ärikeskkonnale laienevat mainekahju – sigadusi tegid ja kasu neist said konkreetsed inimesed ja ettevõtted, mitte kõik inimesed ja pangad Eestis (ja Taanis).

Neljandaks, kõige olulisemana: nii Eestile kui ka ilmselgelt kogu vabale maailmale on vaja, et autoritaarsete riikide vargabanded (olgu siis nende valitsejad või vähemad) ei saaks karistamatult möllata lääneriikide pankades, osta peale enda luksuselu ka mõjuvõimu vabade riikide majanduses ja poliitikas. Uurijatel ja ajakirjanikelgi tasub rahapesu asjus vaadata ringi hoopis laiema pilguga, kui ainult meie oma väike kodumaa ja ühe Taani panga Eesti filiaal. Vakka ja rahul ei peaks neis asjus olema ei britid ega paljud teisedki rahvad.

Nii Eestile kui ka kogu vabale maailmale on vaja, et autoritaarsete riikide vargabanded (olgu valitsejad või vähemad) ei saaks karistamatult möllata lääneriikide pankades.

Siin tuleb järjekordselt au anda William Browder’i järeleandmatule tegevusele. Seda, et tema tegevusel on mõju ja see hirmutab rahapesu arvatavaid tellijaid, kinnitab kas või asjaolu, et Vladimir Putin pidas juulis Helsingis Donald Trumpiga kohtudes vajalikuks rääkida ka pressikonverentsil Browder’i väljaandmisest Venemaale.

Mida Eestis ei ole vaja? Me ei vaja suvalist tõenditeta sisepoliitilist tõrvamist. On arusaadav, et eriti enne valimisi on mõnel poliitikul suur kiusatus mängida ka selle teemaga ning väita üldsõnaliselt, et suursüüdlane on just tema konkurent.

Tuleb siiski aru saada, et siinkohal pole tegemist lihtlabase kemplemisega küla laadaplatsil, vaid inimkonna ajaloo suurima rahapesujuhtumiga. Tahame või ei taha, mängus on terve Eesti ja meie ärikeskkonna maine. Päevavalgele tuleb tuua tõde, justnimelt tõsiasjad, aga mitte tegeleda üksteise suvalise ja sisepoliitika huvidest kantud süüdistamisega. Praegu teame kindlalt, et just Eesti Finantsinspektsioon hoiatas, juhtis tähelepanu ja saatis märgukirju vähemalt alates 2007. aastast.

Eriline teema on Danske asjus uurimise alustamine USAs. Teame nii finantskriisi aegsetest kui ka varasematest ja hilisematest lugudest, et üle lombi järelevalvajad ja uurijad võivad olla unised ja aeglased uurimist alustama, ent kui suured masinad on ükskord käima pandud, töötavad nad tõe väljaselgitamisel äärmise järjekindluse, põhjalikkuse ja jõulisusega. Danske lugu on globaalne ja ükskord saame me kogu tõe teada niikuinii.