Venemaa president Vladimir Putin Vostok-2018 lõpupäeval.

FOTO: SCANPIX

Septembris Venemaal peetud sõjamäng Vostok-2018 oli NATO-vastane ja selle mastaapsusega anti edasi omamoodi sõnum, sest tänapäeval ei korralda maailmas enam keegi õppusi sellise hulga sõjaväelastega, kirjutab Balti Venemaa Uurimise Keskuse juht Vladimir Juškin.

15. septembril lõppes Venemaal sõjamäng Vostok-2018, millel osalesid Kesk- ja Ida sõjaväeringkonna, Vaikse ookeani ja Põhjalaevastiku, õhudessantväe, kaug- ja transpordilennuväe jõud. Kaitseministri Sergei Šoigu sõnul võttis sõjamängust osa ligikaudu 300 000 sõjaväelast, umbes 36 000 ühikut maapealset tehnikat ja üle tuhande lennuvahendi. Tasub kindlasti märkida, et kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi kinnitusel ei olnud Vostok-2018 mitte õppus (учения), vaid just sõjamäng (маневры).

Kui uskuda välja öeldud arve, siis viis üks juhtivaid tuumariike läbi oma relvajõudude strateegilise ümberpaigutamise (ikkagi tervelt kolmandik maa- ja mereväe isikkoosseisust). Kindralstaabi andmetel ulatus sõjamängule kaasatud vägede hulk 126 lahinguvalmiduses pataljoni taktikalise grupini (võrdluseks: NATO on paigutanud Poolasse ja Balti riikidesse neli sellist gruppi). Aga arvudest lähemalt edaspidi, kõigepealt vaatleme sõjamängu mõtet.

Sõjaväetehnika üles rivistatud pärast Vostok-2018 lõppu.

FOTO: SCANPIX

Juba puhtalt geograafia tõttu peaks igasugune vähegi mastaapne õppus Venemaa idaosas tähendama harjutamist sõja puhuks Hiinaga. Kuid sellel sõjamängul osalesid õlg õla kõrval Venemaa vägedega ka Taevaaluse sõjaväelased. Võimalike muude stsenaariumide hulka kuuluvad tegutsemise läbimängimine täiemahulise sõjategevuse puhkemise korral Korea poolsaarel või Ameerika ja Jaapani dessandi tagasilöömine Kaug-Idas ja Primorjes. Kumbki neist ei ole ent praegu isegi päevakorral.

Pealegi peab Venemaa uut külma sõda, mida iseloomustab sõjaline vastasseis läänes. Seetõttu ongi suurem osa regulaarväest koondatud Venemaa lääneossa ja Lõuna sõjaväeringkonda. Läänepiirile on täiendavalt siirdud kaks Kesksõjaväeringkonna brigaadi, mis võisid varem olla mõeldud strateegiliseks reserviks, kui peaks teravnema olukord Kaug-Idas, Taga-Baikalimaal või Kesk-Aasias. Teatmiku «Military balance» andmetel paikneb Ida sõjaväeringkonnas üks tankidiviis ja kümme mehhaniseeritud brigaadi, Kesksõjaväeringkonnas üks tankidiviis ja seitse brigaadi. Kaug-Ida on sisuliselt katmata.

Mis puudutab eespool mainitud arve, siis Venemaa sõltumatud sõjanduseksperdid nimetavad neid «tõepõhiseks valeks».

Niisuguses olukorras olid sõjamängu Vostok põhielemendid järgmised: 1) vägede massiline strateegiline siirmine riigi Euroopa-osast (seda harjutati järjekindlalt ka Vostok-2010 ja Vostok-2014 raames), 2) massiline mobilisatsioon, sest just reservväelaste arvel tuleb kompenseerida vägede puudujääk. Venemaa kümnes haldusüksuses mobiliseeriti 21 üksust, formeeriti maakaitseüksused ja toimetati transpordilennukitega Ida sõjaväeringkonda.

Mis puudutab eespool mainitud arve, siis Venemaa sõltumatud sõjanduseksperdid nimetavad neid «tõepõhiseks valeks». Nimelt loeb kindralstaap õppusel osalejaks kõiki väeosi, mis osalevad kas või mõne inimesega. Kui näiteks brigaad saadab õppusele ühe pataljoni, siis öeldakse, et osales terve brigaad. Teisisõnu tuleb väljaöeldut päris suure arvuga jagada, et mõista, kui mastaapne see õppus õieti oli. Nende hinnangul võis sõjamängust osa võtta 30 000 kuni 40 000 sõjaväelast (mida on tegelikult samuti väga palju). Ülejäänud said tõenäoliselt ainult käsu suunduda oma tavapärasele harjutusalale laskmist praktiseerima. Seepärast ei olnudki sõjamängul Vostok-2018 ühtset stsenaariumit, vaid väed harjutasid ette nähtud asju 16 omavahel seostamata õppuse käigus. Just neile üksikõppustele tasubki erilist tähelepanu osutada tuleviku pärast murelikul inimesel, kes elab NATO idapiiril.

Õhu-kosmosekaitse Telemba harjutusalal

Burjaatias, Telemba järve looderannikul asub Ida sõjaväeringkonna harjutusala (õhu-kosmoseväe lahinguväljaõppe keskus). Just siin lõid õhutõrjesüsteemid S-400 Triumf, S-300 PM, Tor, Buk M2, Pantsir-S ning mitmes sagedusalas tegutsevad radarid tagasi tingliku vastase rünnaku õhust ja kosmosest. Maailmas leidub ainult kaks riiki, kes suudavad anda massilise tiibrakettide löögi: Venemaa ja USA. See oli sõjamängu üks tähtsamaid elemente.

76. õhutõrjediviisi ülem polkovnik Sergei Tihhonov sõnas intervjuus, et tingliku massilise rünnaku käigus tuli tõrjuda tõeliste tiibrakettide spetsiaalseid õppekoopiaid, mis suutsid järgida reljeefi (Tomahawki tüüpi raketid), ballistiliste rakettide ning isegi vargtehnoloogiat kasutavate rakettide imitatsioone. Sihtmärgid liikusid väga erineval kõrgusel ja kiirusega. Sihtmärkide tuvastamise ja tabamise ning tõkestava segamise juures arvestati sel õppusel oluliselt kogemusi, mida õhu-kosmosevägi on viimasel ajal saanud, muu hulgas Süürias.

Tulevall Tsugolis

Sõjamängu põhiareen oli Tsugoli harjutusala Tšitast 250 kilomeetrit kagus. Ononi jõe tõttu, mille laius Venemaa territooriumile jõudes on kakssada ja sügavus kolm meetrit (enam-vähem nagu Narva jõe keskmine laius ja sügavus), andis tinglik vastane massilise raketi-õhulöögi, mis purustas jõel sillad, ning võttis sisse kaitsepositsiooni. Ründava väegrupeeringu ülesanne oli vastane positsioonilt välja lüüa ja pealetungi arendada. Suhteliselt väikesel harjutusalal tegutses 25 000 sõjaväelast, ligikaudu 7000 ühikut sõjatehnikat ja 250 õhukit.

Pealetung algas enam kui sajast torust paiskuva tulelöögiga tingliku vastase positsioonide pihta. Suurtükivägi tarvitas territooriumi puhastamiseks tulevalli. Seda meetodit kasutas sõjavägi viimati Suure Isamaasõja ajal. Rindejoone igale sajale meetrile langes minutis kuus mürsku. Kokkupõrkevööndi laiuseks oli ette nähtud 8 ja sügavuseks 24 kilomeetrit: seal paiknes 212 soomusobjekti, üle 2800 sihtmärgi, neist 1200 rasked, mis võimalikult elulähedaselt matkisid loodusobjekte ning tingliku vastase tehnikat ja muud relvastust. Vastase positsiooni pihta tulistati välja 2500 mürsku ja üle 1000 raketi. Massilises tulelöögis andsid oma osa kaks laskeseadet Iskander-M, 52 mitmelasulist raketiheitjat ja 72 suurtükki. Kui Ononi asemele kujutleda kaardile Narva jõgi, siis lendasid mürsud ja raketid välja Sillamäeni.

Plahvatused sõjamängu Vostok-2018 ajal Tsugoli harjutusalal Hiina ja Mongoolia piiri läheduses.

FOTO: SCANPIX

Ettevalmistustule järel läksid liikvele tankd ja soomukid (üle 200 ühiku rasketehnikat), mis tungisid üle jõe. Tankid sealjuures liikusid nii vee peal kui ka vee all. Vägede pääsuks üle jõe püstitasid pioneerid ujuksilla.

Uut laadi õhudessantvägi

Õhudessantväe ülema kindralpolkovniku Andrei Serdjukovi sõnul katsetati sõjamängul esimest korda lahinguolukorras uut laadi dessantväeüksusi, mille põhjal hakatakse täiustama dessantväelaste taktikat ja õhudessantväe edasist arengut tervikuna. Üksikasjadesse kindralpolkovnik ei laskunud.

Ajakirjanikud siiski märgivad, et sõjamängust võttis osa üle 6000 dessantväelase kolmest väekoondisest ning üksik sidepolk koos eritehnikaga. Harjutati õhudessandi korraldamist uut laadi dessantväeüksusega, millel on eksperimentaalne struktuur ning mis on varustatud lõimitud automaatjuhtimissüsteemi seadmete, uusima relvastuse ja eritehnikaga. Õhuluureks rakendati umbes kümmet mehitamata õhusõidukite Eleron-3 ja Orlan-10 meeskonda.

Meil tuleb kindlasti pöörata erilist tähelepanu uute, alles hiljaaegu üksikute dessantbrigaadide relvastusse võetud ratassõidukite kasutamisele: hea maastikuläbivusega kiire soomusauto Rõss, raketitõrjesüsteemiga Kornet ja 12,7 mm kuulipildujaga Kord pikap Patriot, maastikusõidukid AM-1. Sellise tehnikaga on hea liikuda NATO idapiiri riikide korralikul teedevõrgul. Ratassõidukid toimetati ettenähtud piirkonda helikopteritega Mi-8 ja Mi-26. Lisame, et kõike seda tehti samuti «uut laadi» dessantväeüksuste loomise ja kasutamise eksperimendi käigus.

Vene dessantväelased sõjamängul Vostok-2018.

FOTO: SCANPIX

Avalikult pole saadaval olnud teavet, mida ja kuidas harjutasid rahvuskaardi, föderaalse julgeeolekuteenistuse FSB, siseministeeriumi ja eriolukordade ministeeriumi üksused.

Tänapäeval ei korralda maailmas enam keegi õppusi sellise hulga sõjaväelastega. Kui 1981. aastal osales sadu tuhandeid sõjaväelasi, siis eeldati vaikimisi, et suur osa neist hukkub piiratud tuumalöökide tagajärjel. Just selles peitubki nii hiiglasliku kontingendiga peetava õppuse mõte.

Jääb üle ainult vastata küsimusele, kas Putin hirmutab NATOt sõjamängu haardega või usub siiralt ja tõsiselt piiratud tuumasõja võimalikkusse?

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane