• Subjektiivne palkade määramine loob eeldused palgalõhe tekkeks.
  • Levivad arvamused, et mõni ametikoht ongi vähem väärtuslik.
  • Asi pole ainult meeste-naiste palgalõhes, vaid üldse võrdses kohtlemises.

Kaire Uusen

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/PM/SCANPIX BALTICS

Eestis on meeste-naiste palgalõhe märkimisväärne, aga selle taha on maskeerunud ka muud põhjused, mis on omased vaestele, väikestele, ebaküpsetele ühiskondadele ning mille puhul pole töötaja sugu üldse tähtis. Kui Eestis suudetaks need välja juurida või vähemalt ohjeldada, väheneks palgalõhe oluliselt, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Tellijale

Alates üheksakümnendate algusest on Eestis kirutud Euroopa riikide palgapoliitikat, sealseid reegleid, nn ühtset lähenemist, palkade määramise ja läbipaistvuse olulisust.

Eestis on isegi riigi tasandil peetud alati tähtsaks, et las iga organisatsioon, asutus, ettevõtja otsustab ise, kui palju ja kuidas ta palka määrab. See vabadus on hoolimata näilisest reguleeritusest olnud ka riigisektoril. Seadus on Eestis määranud kindlad palgad vaid üksikutele ametitele või gruppidele, aga sel juhul on tegemist Eesti mõistes suurema palgaga kohtadega. Kelle palka seadus ei taga ja mingeid palgareegleid ei ole, see vaatab ise, kuidas olemasoleva raha piires kellelegi maksta saab.