Alates üheksakümnendate algusest on Eestis kirutud Euroopa riikide palgapoliitikat, sealseid reegleid, nn ühtset lähenemist, palkade määramise ja läbipaistvuse olulisust.
Eestis on isegi riigi tasandil peetud alati tähtsaks, et las iga organisatsioon, asutus, ettevõtja otsustab ise, kui palju ja kuidas ta palka määrab. See vabadus on hoolimata näilisest reguleeritusest olnud ka riigisektoril. Seadus on Eestis määranud kindlad palgad vaid üksikutele ametitele või gruppidele, aga sel juhul on tegemist Eesti mõistes suurema palgaga kohtadega. Kelle palka seadus ei taga ja mingeid palgareegleid ei ole, see vaatab ise, kuidas olemasoleva raha piires kellelegi maksta saab.