Kristiina Baum murrab eestlaste müüte Rootsist: svenssonide riik ei ole kokkuvarisemise äärel

Rootsi lipp ja pealinn Stockholm Foto: Kjell Johansson / Bildhuset ab/Scanpix

Tehakse seda siis või mitte, aga Rootsi on aastakümneid tõestanud, et kuulub sisult maailma tippu, kellelt on nii mõndagi õppida. Ka eestlastel, kirjutab arvamusportaali Rootsis elav kolumnist Kristiina Baum.

Räägiks seekord Rootsist natuke teise nurga alt. Sageli jääb eestlaste arusaam riigist kinni stampmõtlemisse, arutelu jõuab harva sisserändajatest ja kriminaalsusest kaugemale ning teadmised ulatuvad vaid paari aasta taha. Arvajatel, kes teavad, kuidas seda üht maailma vanimat kuningriiki kõige paremini juhtida, ei tule lõppu. Pean vajalikuks meelde tuletada, millise riigiga siiski tegu on.

Mõttekoda Globaalse Arengu Keskus (CGDEV) hakkas 15 aastat tagasi avaldama arenguindeksit, mis näitab rikaste riikide pühendumust rahvusvahelisse arengusse. Nende riikide panus mõjutab otseselt üle viie miljardi vaesemates riikides elavat inimest. Muu hulgas võrreldakse, kui palju riik panustab välisabisse, migratsiooni, keskkonnahoidu, tehnoloogia arengusse ning investeerimisvõimalustesse.

Rootsi on läbi ajaloo püsinud edetabeli esikolmikus. Ja seda 15 aastat järjest. Tänavu septembris avaldatud järjekordne indeks tõstab Rootsi maailma 27 rikkama riigi hulgas taas esikohale.

Kui selles valguses asetada Rootsi kõrvale Eesti, ei ole minu hinnangul viimasel ei intelligentset ega majanduslikku võimekust ning tahtmist olla arenenud riik, kes näitaks suunda, määraks tingimused ja võtaks vastutuse. Selles ei ole iseenesest midagi halba. Seda enam tundub aga väiklane loopida Rootsi suunas kriitikanooli justkui svenssonid tegutseks uisapäisa, riik oleks kokkuvarisemise äärel ning poliitikud juhiks riiki kindlakäeliselt kuristiku poole.

Arutelus, kuidas Rootsi riigil läheb ja kuhu see suundub, ei tohi niisiis unustada aspekti, kui suurt mõju riik maailma arengule avaldab.

Kui selles valguses asetada Rootsi kõrvale Eesti, ei ole minu hinnangul viimasel ei intelligentset ega majanduslikku võimekust ning tahtmist olla arenenud riik, kes näitaks suunda, määraks tingimused ja võtaks vastutuse.

Teine meeldetuletus. Suurbritannias viimased kümme aastat juhtivaks kinnisvaravahendajaks peetud Savills koostas teist aastat järjest ülevaate linnadest, mis on rahvusvahelisele investeerijale köitvad, inspireerivad, uuenduslikud ning elanikkonda kaasavad.

40 Euroopa linna hulgas paigutus Stockholm kümnendale kohale ja kuigi ta mullusega võrreldes kaks kohta kukkus, on linna üleüldine skoor siiski tõusnud. Stockholmi kasuks räägib muu hulgas väga hea lennuühendus ning soodsad võimalused suurfirmade andmetööstuse keskuste rajamiseks. Esile tõsteti ka väga head infrastruktuuri, rohealade ning kohvikute rohkust ning kasvavat elanikkonda.

Kuigi Tallinn oli samuti vaatluse all, ei küündinud ta siiski soovitusliku 40 hulka. Eriti madalad punktid sai pealinn tuleviku väljavaadete osas; jõukusetase on madal, ei toimu piisavalt ahvatlevaid tehinguid, keskkonnale eriti ei mõelda, multikultuursusega ei arvestata, rahvast ei kaasata ning infrastruktuur jätab soovida.

Ehk siis, rääkides Rootsist ei saa mööda minna riigi rahvusvahelisest olulisusest. Maailm areneb ja kahjuks ei kaasata arenguvestlusesse Eestit. Kuna nimekirjas esines Tallinnaga samaväärse rahvaarvuga linnasid, tuleb lõpetada vabandused, nagu meie rahvaarv on liiga väike ning riik liiga tilluke.

Eestlaste jõud näikse peituvat ürgses alalhoiuinstinktis, igatsuses iseseisva riigi järele, klammerdumine rahvusluse ning looduse külge, mis on omaette väärtus. Tundub aga, et see ei too edu ega loo mainet rahvusvahelisel areenil. Paljud teised riigid seda hinnata oska, see aga ei anna alust neid halvustada.

Kolmas meeldetuletus. Kaks aastat tagasi avaldas teadusajakiri The Lancet ainulaadse suuremahulise uuringu, milles ligi 2000 teadlast hindasid riikide jätkusuutlikku arengut (ŰRO definitsiooni järgi).

Rootsi jäi 188 riigi hulgas kõrgele kolmandale kohale. Eesti punkte kahandasid oluliselt rahva kehv tervis; suur ülekaal, sugulisel teel levivad haigused, enesetapud, alkoholi ja tubaka liigtarbimine ning vägivallatsemine ning riik paigutus kohe pärast USAd 29. kohale.

Niisiis. Iga parameeter näitab, et Rootsi on elustandardi osas maailma tipus. Seda enam peaks eestlane hinnangutes ja sõnavõttudes arvestama, et seistakse vastamisi arvestatava hiiglasega, kes teab, mida teeb ning teeb seda pagana hästi.

Eestlaste jõud näikse peituvat ürgses alalhoiuinstinktis, igatsuses iseseisva riigi järele, klammerdumine rahvusluse ning looduse külge, mis on omaette väärtus. Tundub aga, et see ei too edu ega loo mainet rahvusvahelisel areenil.

Tegelikult võiks seda nimekirja jätkata. Ikka ja jälle mainitakse tippude hulgas Rootsit või mõnd teist Skandinaavia riiki.

Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD) paigutab Rootsi tervishoiu liikmesriikide seas ühes parimaks (Eestit ei võetud vaevaks uuringusse kaasata).

Rootsi kodakondsust peetakse üheks maailma ihaldusväärseimaks, võimaldades kodanikel viisavabalt siseneda 176 riiki (Eesti omaga pääseb umbes 160sse).

Miskipärast jääb Eesti rahvusvahelistes võrdlustes harva silma. Minu sõnum ei ole, et eestlased peaksid end seepärast hirmus halvasti tundma. Mina tahan meelde tuletada – ära unusta, keda sa «õpetama» lähed.

Lõpetuseks mainin, et sisemajanduse kogutoodangut (SKT) arvestades kuulub Rootsi OECD nimekirjas 12. kohale (Eesti paikneb umbes 15 kohta tagapool). Viimastel aastatel avaldatakse aga üha jõulisemalt arvamust, et kuigi rahavoog ütleb riigi kohta nii mõndagi, ei peegelda see jõukust ning heaolu kõige õiglasemalt. Et anda riigis toimuvast terviklikum pilt, on tahetud arvesse võtma hakata ka keskkonnasäästlikkust ning sotsiaalseid aspekte.

Tehakse seda siis või mitte, on Rootsi aastakümneid tõestanud, et kuulub sisult maailma tippu, kellelt on nii mõndagi õppida. Ka eestlastel.

---

Kristiina Baum töötab Rootsis tõlgi ja täiskasvanute keeleõpetajana. Rootsiga on ta tihedalt seotud 1991. aastast alates. Hariduselt on ta bioloog.