Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Kaspar Oja: pikas plaanis oleks mõistlik sotsiaalmaksust loobuda (9)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaspar Oja
Kaspar Oja Foto: Internet

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kirjutab sotsiaalmeedias, et sotsiaalmaksust loobumine oleks loogiline käik arvestades trende, mis ühiskonnas toimumas on.

Mulle isiklikult see mõte meeldib. Jagan arvamust, et pikas plaanis oleks mõistlik sotsiaalmaksust loobuda. See oleks loogiline käik arvestades trende, mis ühiskonnas toimumas on. Niinimetatud uute töövormide arengut, ootust üldise sotsiaalkaitse ja ühtlaste pensionide järele.

Fakt on see, et palgatöötajate osakaal jääb Eestis järjest väiksemaks. Pole näha, et seadusandja töövormide vahelist maksuneutraalsust oluliselt parandada tahaks. Sedasi süveneb olukord, kus sotsiaalkindlustusse panustav osa ühiskonnast jääb järjest väiksemaks.

Sotsiaalmaksu kaotamine tähendaks seda, et maksukoormus tuleb nihutada teistele maksudele, osaliselt tulumaksule, aga ka tarbimis- ja varamaksudele. Maksu teooriate mõttes näib ka see mõistlik. Meie ettekujutus progressiivsest maksustamisest on sageli seotud ajutise tulu teenimisega, ehkki kontseptuaalselt peaksime mõtlema kogu elu sissetulekute ning tarbimise peale ja selles mõttes näib elamukinnisvara maksustamine mõistlikum.

Selleks, et leevendada kallil kinnisvaral elavate pensionäride probleeme, on maailmas lahendused olemas. Üheks variandiks on hüpoteegi seadmine maksuameti kasuks, nii et maksu maksaksid kunagi tulevikus pärijad.

Samuti ei pruugi kõrgemad tarbimismaksud olla regressiivsemad kui praegune olukord, kui sisuliselt makstakse väiksemate sissetulekute pealt kõrgeid tööjõumakse ja suurete sissetulekute pealt peamiselt madalamat tulumaksu.

Sotsiaalmaksu kaotamise korral tuleks mõelda, kuidas korraldada ümber sotsiaalkindlustussüsteem. Sel juhul oleks märksa keerukam jätkata varasemast sissetulekust sõltuvate pensionidega ja samuti tekiks küsimus, milline peaks olema kriteerium ravikindlustuse saamiseks. Seetõttu näib sotsiaalmaksu kaotamisel olevat tugev kokkupuutepunkt ka praeguste koalitsioonierakondadega, mis soovivadki sissetulekust sõltumatut pensioni esimest sammast ja tervisekindlustuse laiendamist.

Sotsiaalmaksu asendamine teiste maksudega on muidugi üks võimalikest alternatiividest. Kui mitte-palgatöötajate osakaalu tõusu trend jätkub, siis tuleb varem või hiljem mõelda, mille arvelt sotsiaalsüsteemi finantseerima hakata. Alternatiiviks võib olla sotsiaalmaksu kehtestamine kõigile sissetulekutele, aga see oleks ilmselt kehvem variant.

Tegemist on isikliku arvamusega, mis võib lahku minna teiste inimeste ja organisatsioonide arvamustest.

Tagasi üles