Priit Sibul: ärimees Priit Alamäe on eksiteel

Priit Sibul Foto: Riigikogu

Kui Priit Alamäe oleks tutvunud rahandusministeeriumi pikaajalise majandusprognoosiga, mõistaks ta ka ise, et tema esitatud väide on vale, kommenteerib Isamaa peasekretär Priit Sibul ettevõtja ja poliitilise liikumise Eesti 200 nõukogu liikme Priit Alamäe arvamuslugu «Eesti majanduse ambitsioon peab klaaslae purustama» (Postimees, 24.09.2018). 

Priit Alamäe sõnul näitavad prognoosid, et 2026. aastaks kaob Eesti tööturult 80 000 inimest ning isegi kui töötajate tootlikus igal aastal korralikult tõuseb on meie SKT seetõttu kaheksa aasta pärast tänasega samal tasemel ja sealt edasi tuleks langus.

Eestit sarnaselt teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele iseloomustab rahvastiku vananemine, mis enamasti tähendab, et tööealiste inimeste osakaal rahvastikus väheneb. See ei pruugi aga tähendada, et rahvastik ja/või tööga hõivatute arv kahaneb. Tähelepanu tasub pöörata sellele, et tööjõupakkumine ehk tööturul aktiivsete elanike arv on viimasel kolmel aastal kasvanud Eestis umbes üks protsent aastas (Eesti Panga koostatud Tööturu Ülevaade). Seda vaatamata sellele, et tööealiste elanike arv on vähenenud.

Kui Alamäe oleks tutvunud rahandusministeeriumi pikaajalise majandusprognoosiga, mõistaks ta ka ise, et tema esitatud väide on vale. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi on Eesti SKP 2026 aastal jooksevhindades 37,1 miljardit (2018. aastal 24,7 miljardit) ja püsihindades 30,5 miljardit eurot ning see kasvab edasi ka pärast 2026. aastat. Selles prognoosis on arvestatud ka kõigi demograafiliste aspektidega, millele Alamäe emotsionaalselt rõhuda üritab.

Alamäe ekslik eeldus vähendab ka tema edasiste ettepanekute tõsiseltvõetavust. Tema jutt töökäte vähenemisest ja pensionifondidest näitab takerdumist kitsastesse raamidesse, mis ei arvesta meid ees ootavaid muudatusi. Rahvastiku vähenemisega on võimalik edukalt toime tulla, kui säilib ja kasvab hõivemäär ning liigselt ei kannata hõivatute-ülalpeetavate suhe. Pensionifondide asemel peaksime aga hoopis kaaluma II samba vabatahtlikuks muutmist, sest just sel viisil oleks võimalik jätta see raha, mis täna välismaale viiakse Eesti majandusse ja Eesti ettevõtetele.