Isegi kui EKRE viimased avaldused nende tegelikke veendumusi ei kajasta, langevad need mingil põhjusel täpselt kokku Kremli strateegiliste sõnumitega, kirjutab julgeolekuekspert ja poliitik Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).
Tellijale
Eerik-Niiles Kross: E-KRE-ML (50)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks EKRE esimehe Mart Helme paljukirutud Euroopa juhtivaid mõttekodasid Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) avaldas hiljuti üsna põhjaliku ülevaate Venemaa läänevastasest mõjutustegevusest. Käsitleti nii Kremli eesmärke, tegutsemismeetodeid kui ka mõjutustegevuse käsuliini. Üks kõnelause analüüsi põhiline järeldus on paljudele ehk üllatav.
Kreml jätab mõjutustegevuse elluviijatele üsna palju vabadust detailides ja täpsete juhiste andmise asemel valib agarate asutuste ja isikute pakutud operatsioonide vahel. Tundlikumad ja rahvusvaheliselt riskantsemad operatsioonid viiakse ellu muidugi ainult president Putini või mõne tema siseringi ametniku loal, ent algatused tulevad enamalt jaolt luure-, välispoliitika-, meedia või kultuuriasutustest.