Aune Valk: ülikoolid ja emakeel – kolmas tee

Aune Valk Foto: Tartu Ülikool

Paljude erialade õppijate arv on kahanenud nii väikeseks, et peame valima, kas panna õppekava kinni või püüame seda hoida, tehes selle (osaliselt) ingliskeelseks, kirjutab Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

Üheksakümmend üheksa aastat tagasi sündis Eesti rahvusülikool – TÜ peamiseks õppekeeleks sai eesti keel. Ülikooli ülesanne oli, tsiteerides 1925. aastal vastu võetud Tartus ülikooli seadust, «edendada üldist ja eriti Eesti elu käsitlevat teadust; anda kõrgemat teaduslikku haridust; viia teadust rahva keskele; ette valmistada riigi ja rahva tööle tarvilikkude eriteadmistega varustatud asjatundjaid».

Pooled õppejõududest olid 6. oktoobril 1919 õppetööd alustanud ülikoolis mitte-eestlased ja 13 protsenti üliõpilastest samuti. Seega oli algusest peale tegu rahvusvahelise rahvusülikooliga. Tasakaalu eri keelte ning rahvusvahelise tippteaduse ja Eestile tarviliku teaduse vahel on kergemates ja raskemates oludes otsitud läbi aegade, nii ka praegu.