Kas teie, Keskerakond, EKRE, Isamaa ja sotsid teate, millise entusiasmiga õpetavad eesti õpetajad ja vabatahtlikud Brüsselis elavatele lastele eesti keelt ja kultuuri? Kas te teate, millise pingutusega tuuakse Brüsselisse Eesti teater ja leitakse laste laulukoorile juhendaja. Kas te teate, millise panuse on andnud kohalik eestlaskond Eesti maine kujundamisse? Kas te teate, et siinsed lapsevanemad viivad oma lapsed pühapäeviti eestikeelsesse jalgpallitrenni, mis lastele väga meeldib? Kas te teate, et minu kaks poega pesevad ise kodus käsitsi sokke, et hommikul saaks jalga just need «Minu Eesti. Minu inimesed» sokid?
Te ei tea! Sest muidu te mõistaksite, et Eesti lapsed, kelle üks vanem ei ole eestlane, võivad olla südames palju rohkem eestlased, kui te ise vahel olete. Ja isegi kui neil on peale Eesti passi veel mõne riigi pass, ei kahjusta see eestlaseks olemist.
Eriti küüniline on see, et Paide Arvamusfestivalil Tagasi Eestisse debatil oli juttu tagasipöörduvatest eestlastest, Eesti kodanikest, kes elavad välismaal ja diasporaast. Eranditult kõikide esindatud parteide esindajad rääkisid sellest, kuidas iga eestlane on tähtis, kuidas me peame tunnustama neid eestlasi, kes välismaal Eesti riiki teenivad ja kes on Eesti riigi eeskujulikud mainesaadikud muul moel. Räägiti sellest, kuidas tuua tagasi välismaal elavad eestlased, nende lapsed ja abikaasad. Räägiti sellest, kuidas tuleb eesti keele püsimajäämist toetada ja palju muud.
No tegelikult valetasid kõik paneelis olevad poliitikud peale Yoko Alenderi ja Andres Herkeli. Valetas Mailis Reps. Valetas Marina Kaljurand. EKREt ning Isamaa esindajaid polnud kohal. Ilmselt nad ei julgenud kuulajatele (seal oli piisavalt välismaal resideeruvaid eestlasi) otse näkku öelda, mida nad välismaal resideeruvatest eestlastest ja nende järeltulijatest arvavad.
«Tulge mõistusele!» tahaks karjuda ja loota, et argumenteeritud mõtlemisviis lõpuks ikkagi võidab. Seniks aga ma ei ütle oma lastele, kuidas riigikogu eile hääletas. Mul pole südant nende südant murda.