Paavst Franciscuse visiit Eestisse.

FOTO: Mindaugas Kulbis / AP / Scanpix

Franciscuse neljapäevane Baltikumi visiit algas statistika järgi kõige religioossemas Leedus, kus 80 protsenti elanikest end katoliiklasteks peavad, ja lõppes maailma kõige ilmalikumas riigis Eestis, kus kolmveerand inimestest statistika järgi jumalat ei usu. Paavsti saabumine tekitas statistikast hoolimata Eesti inimeste hulgas palju elevust ja Franciscus sai siin tõeliselt sooja vastuvõtu osaliseks. Ilmselt oli oma osa ka selle ümber pikemat aega kestnud ažiotaažil.

Keskealisel ja vanemal põlvkonnal on hästi meeles ka Johannes Paulus II külaskäik Eestisse 1993. aasta septembris. Need kaks paavsti on väga erinevad. Poolas rahvuskangelase staatuses olev Johannes Paulus sümboliseeris vastupanu totalitarismile. Inglise ajakirjanik Paul Johnson täheldas kunagi, et Reagan, Thatcher ja Johannes Paulus olid need kolm, kes hävitasid nõukogude kommunismi ja kurjuse impeeriumi.

Franciscus esindab hoopis teistsuguseid vaateid ja palju tema poliitilisest agendast jääks meie inimestele arusaamatuks, ehkki kõnetaks inimesi näiteks arenevates maades ning on meelepärane vasakpoolsetele. Kuid antud juhul tuleb selget vahet teha paavstiinstitutsioonil ja mehel, kes parajasti paavstitroonil istub.

Franciscusel oli Eestis käies suuremaid ning väiksemaid esinemisi. Nendest jäi kõlama eri fraase ja tõenäoliselt leidis kuulajatest igaüks endale midagi meelepärast. Kellele meeldis jutt Eesti visadest juurtest, kellele tehnikast, mille pärast me enam üksteist ei märka, kellelegi mõte sellest, et heaks eluks pole materiaalsed väärtused olulised ja nii edasi.

Franciscuse Eestisse, Lätti ja Leetu tehtud visiidi eesmärk oli tuua rohkem noori katoliku kiriku juurde ja tugevdada nende usku. Siin on misjonitegevus perspektiivikam, kui näiteks Borneo saarel. Seepärast Franciscus siia saabuski.

Kuid paavsti külaskäigu läbivaks jooneks oli see, et Franciscus pöördus Baltimaades näoga ennekõike noorte inimeste poole. Noored on kõigis kolmes riigis pigem ilmalikud. Rohkem kui kuue miljoni elanikuga Baltikumis on umbes 2,5 miljonit katoliiklast ja umbes kolm miljonit ateisti, ehkki ka väliselt katolikus Leedus käiakse kirikus peaaegu kaks korda vähem kui naaberriigis Poolas.

Tänapäeva usklike ühisjooneks on sageli see, et suurem osa neist jaguneb eri kirikute vahel selle järgi, millises pühakojas nad parajasti pühapäeviti ei käi. Lätis ja Leedus kaebavad kohalikud katoliku vaimulikud selle üle, et väga vähe on noori, kes sooviksid astuda vaimulikku seminari või pühendada oma elu kloostris lihasuretamisele. Ka katoliku kiriku sees puhkenud räiged pedofiiliaskandaalid on andnud tugeva löögi katoliku kiriku autoriteedi pihta.

Franciscuse Eestisse, Lätti ja Leetu tehtud visiidi eesmärk oli tuua rohkem noori katoliku kiriku juurde ja tugevdada nende usku. Siin on misjonitegevus perspektiivikam, kui näiteks Borneo saarel. Seepärast Franciscus siia saabuski.