Valedetektor: rahapesu puudutavad sätted muudetigi väärteoks

Kontrollitud Foto: Postimees

Ajakirjanik Ahto Lobjakas ütles Danske panga rahapesuskandaali kommenteerides raadiosaates «Olukorrast riigis», et mõned rahapesuga seotud kuriteod muudeti 2014. aasta juunis väärtegudeks, endised ministrid kinnitavad, et seda tehti õigusekspertide soovitusel.

Mõned rahapesu puudutavad seadusesätted muudeti 2014. aasta suvel karistusseadustiku muudatustega väärtegudeks ekspertide ettepanekul, kes nägid korduva väärteo puhul kriminaalkaristuse rakendamises vastuolu põhiseadusega. 

AHTO LOBJAKA VÄIDE:

«Väärteod ei jäta erinevalt kriminaalkuritegudest kellegi maniskile suuremat plekki. See kõik toimus siis, kui Andres Anvelt oli justiitsminister. Eelnõu ise läks valitsusest välja juba Andrus Ansipi valitsuse ajal 2013. aasta detsembris. Ning need kolm rahapesu dekriminaliseerimise punkti olid peidetud suurema lasu karistusseadustiku muudatuste alla, mil justiitsministriks oli Hanno Pevkur.»

VALEDETEKTOR: KONTROLLITUD

Sotsiaaldemokraadist siseminister Andres Anvelt ütles Postimehele, et korduva väärteo puhul kriminaalkaristuse kaotamine viidi sisse ekspertide ettepanekul tulenevalt riigikohtu praktikast, mille kohaselt oli selline olukord vastuolus põhiseadusega. «Teisisõnu viidi seadus ekspertide ettepanekute kohaselt tehtud muudatustega põhiseadusega kooskõlla. Juhul kui mingi teo eest on juba väärteo korras karistatud, ei saa selle eest pelgalt seepärast, et rikkumine kordub, määrata automaatselt kriminaalkaristust, kuna oluline on ikka konkreetse rikkumise ulatus. Eksperdid leidsid, et senine õigusruum oleks tähendanud topeltkaristamist ning ei oleks isikuid seaduse ees kohelnud võrdselt,» rääkis Anvelt, kes karistusseadustiku muutmise vastuvõtmise ajal 19. juunil 2014 oli justiitsminister.

Reformierakondlane Hanno Pevkur, kes karistusseadustiku muutmise algatamise ajal 2013. aasta detsembris oli justiitsminister, kinnitas samuti, et ülekriminaliseerimise vältimisega tegelenud karistusõiguse revisjon tegi ettepaneku kaotada läbivalt väärteoprejuditsioon. «Selle ettepaneku tegi revisjoni töögrupp, kuhu kuulusid teiste hulgas ka riigikohtu esimees ja peaprokurör. Tegemist oli läbiva muudatusega karistusseadustikus,» ütles Pevkur.

Karistusseadustiku muudatusega muutusid väärteoks isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmise, rahapesu kahtlusest teatamata jätmise ja ebaõigete andmete esitamise sätted. «Nende tegude eest karistatakse väärteomenetluses ning need seostuvad suuresti just hoolsuskohustuse täitmata jätmisega. Kui aga selgub, et sellised teod on toime pandud selleks, et tegeleda rahapesuga või rahapesu kokkuleppega, siis ei ole enam juttu väärteost, vaid menetletakse kohe kuriteona,» kinnitas Anvelt. Ta lisas, et rahapesuga seotud investeeringud on kogu aeg olnud kuriteo koosseisus ja selles ei ole mingeid seaduslikke muudatusi toimunud.

Hanno Pevkuri sõnul on karistused selliste rikkumiste eest võrreldes enne 2015. aastat kehtinud rahapesu tõkestamise seadusega üle kümne korra karmistunud ja kuni 32 000 eurose karistuse asemel saab nüüd nende väärtegude eest karistuseks määrata kuni 400 000 eurot.

Anvelt märkis, et siseministeerium on rahapesu paremaks tõkestamiseks teinud korduvalt ettepaneku kehtestada ümberpööratud tõendamiskohustusega halduskonfiskeerimist. «See tähendab, et kahtluse korral on Eestist läbi liikuv raha konfiskeeritud ehk muudetud kasutuskõlbmatuks seni, kuni raha liigutaja tõestab selle seaduslikku päritolu ja kasutusviisi, mis on väga efektiivne viis panna professionaalseid rahapesijaid Eesti finantsüssteemi vältima,» rääkis siseminister. «Näiteks tuleb ümberpööratud tõendamiskohustuse korral tuleb Brasiiliast asfalti ostes näidata, et see asfalt Brasiilias ka tõepoolest olemas on, muidu jääb raha riigile,» lisas ta.

Anvelti sõnul tegi siseministeerium ümberpööratud tõendamiskohustuse kehtestamise ettepaneku viimati selle aasta alguses, kuid seni pole seda ettepanekut parlamendis arutama hakatud.