Juhtkiri: erakonnad stardipakul

Erakondade toetus septembris 2018. FOTO: P M Foto: P M

Kui võrrelda spordiga, siis on praegused erakondade populaarsuse küsitlused justkui võitjate ennustamine otsustavale mõõduvõtmisele eelneva soojenduse järgi. Erakonnad pigem katsetavad oma varsti-varsti algava päriskampaania sõnumeid ning teevad seda esialgu suhteliselt ettevaatlikult.

Ilmselt ei ole poliitikutel ja kampaaniameistritel endilgi veel päris klaar, millise konkurendiga ja kuidas täpselt on mõtet kõige kõvemini mõõgad ristata, et võitlusest sünniks valimistel päriselt kasu. Sestap näeme praegu vaid ulatuselt mõõdukaid, pigem justkui prooviks ette võetud rähklemisi, uute inimeste värbamist, mida muidugi püütakse kõlavaks rääkida jmt. Ühesõnaga, valmistumist, eelsoojendust.

Teemade ja sõnumite katsetamist on vaja esiteks selleks, et jälgida konkurentide vastuseid ja jõudu – kes millest ja kuidas tuld võtab. Teiseks muidugi ka selleks, et hinnata laiemalt avalikkuse ja potentsiaalsete valijate reaktsiooni. Kui teema ikkagi mingit erilist tundetormi ei sünnita, siis ilmselt järeldab moodne kampaaniajuht, et sellest ei maksa head kampaaniaratsut oodata, ning pöörab oma silmad otsivalt järgmistele.

Tasub arvestada, et õigupoolest pole veel hoogu sisse saanud avalikud vaidlused järgmise aasta eelarve üle. Koalitsiooni plaanidest ja kokkulepetest teame esialgu vaid üksikuid killukesi. Kohe algab aga ses asjas suur võitlus ning loomulikult avanevad nii ka vähemalt mõned väga tõsised valimisteemad ja vastandused. Kui palju on kolmel praegusel koalitsioonisõbral jagunud riigimehelikkust, kui palju on eelarves lihtlabast püüdu maksumaksja rahaga valijaid ära osta? Ja millise eelarverea taha on peidetud mõni suur sigadus?

Oleme küsitlusse võtnud ka need, kellel formaalselt veel erakonda polegi. Üllatus-üllatus, Eesti 200 on suutnud valijaskonda kõnetada. Seejuures mehi rohkem kui naisi ja eestlasi lausa neli korda vähem (!) kui teistest rahvustest kodanikke. Viimati mainitud sihtgrupis on Eesti 200 populaarsuselt Reformierakonna kõrval ning on vist võimalikke valijaid ära meelitanud sotside leerist. Võib-olla tuleb siit huvitavaid vastandusi?

Küsitluste tulemusi vaadates tuleb, elementaarne asi, arvestada, et paariprotsendilistest kõikumistest ei tasu teha maailma raputavaid järeldusi. Muutused graafikul omandavad aga suurema tähenduse, kui näeme sama tulemust mitu kuud järjest ja ka mitmes üksteisest sõltumatus uuringus. Seekord saime kinnitust sellele, mida oleks võinud öelda ka meediapildi järgi: kevadest alates on Reformierakond olnud võrdlemisi passiivne. Kas aeg on kulunud edukaks valmistumiseks või tuulde lastud? Küllap saame varsti näha.