/nginx/o/2013/09/05/2248651t1h22a8.jpg)
/nginx/o/2018/09/21/11434843t1h8d38.jpg)
Nii nagu riigireeturi tabamine KAPO poolt näitab riigi tugevust, näitab Eesti tugevust ka finantsinspektsiooni nõudel rahapesukahtlusega äri lõpetamine pangas, kirjutab Andres Sutt (Reformierakond).
Andres Sutt: Danske skandaal näitab hoopis Eesti tugevust (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Danske skandaal läheb mulle korda, sest see puudutab minu Eestit. Sest olin Finantsinspektsiooni nõukogu liige ajal, mil tehti esimene ettekirjutus Danske Pangale (2001-2009).
Sest osalesin Eesti panganduspoliitika kujundamisel ja pangakriisde lahendamisel 1992. aastast.
Sest olen aidanud lahendada pangakriisi Küprosel ning hinnanud väga paljude euroala pankade ärimudeleid.
Sest olen 25 aasta jooksul näinud panku ja riike, kus rahapesusse suhtutakse tõsiselt, ja kus pigistatakse silmad kinni. Sest olen näinud kuidas regulatsioonid on ajas muutunud palju karmimaks, pankade hoiakud konservatiivsemaks ja kuidas aastatetaguseid sündmusi mõõdetakse tänaste standardite vastu.
Kreeni vajunud debatt
Mind häirib, et Danske Banki rahapesuskandaali kajastus ja avalik debatt Eestis on vajunud kreeni, päevapoliitika ja emotsioonide suunas.
Et mõned poliitikutest kaasteelised seavad selles küsimuses päevapoliitilise, isikliku huvi ettepoole riiklisest huvist. Et me tundes õigustatult muret Eesti maine pärast oma läbimõtlemata ja kohati hüsteeriliste väljaütlemistega seda ise kahjustame, selmet selgelt enda eest seista.
Eesti ei ole kunagi olnud rahapesu paradiis. Eesti tegi valiku traditsioonilise panganduse kasuks esimesest päevast, 1990ndate alguses. See valik tähendas, et rahapesul ei ole pankade ärimudelis kohta. Nii ei ole Eesti end kunagi reklaaminud off-shore finantskeskusena, kus igasugune raha on teretulnud ja küsimusi selle päritolu kohta ei esitata. Seda erinevalt mõnest naaberriigist või tuntud off-shore piirkondadest Atlandi ookeani mõlemal kaldal. Vastupidi, Eesti panganduspoliitika soosis algusest saati lõimumist Põhjamaade pangandusturuga, sest sealsed pangad olid tugevad, kaasaegse juhtimiskultuuriga ning professionaalse järelevalvega. Danske on kahetsusväärne juhtum, millest tuleb teha vajalikud järeldused, kuid mis kokkuvõttes Põhjamaade kuvandit siiski ei murenda.
Kaalukad rahvusvahelised majandusuudiste kanalid Bloomberg, Reuters ja Financial Times ei sildista Eestit kordagi rahapesukeskuseks, ja põhjusega.
Kolmapäeval avaldatud Danske Bank’i sisejuurdluse raportis tunnistab pank üheselt, et rahapesukahtlusega tehingud said võimalikuks tänu olulistele puudustele pangagrupi juhtimis- ja kontrollisüsteemides. Raprot näitab selgelt, et grupi juhtkond suhtus kergekäeliselt Eesti Finantsinspekstiooni rahapesu tõkestamise valdkonna ettekirjutustesse, millest esimene tehti 2007. aastal. Sel ajaperioodil oli rahapesu tõkestamine üks Finantsinspektsiooni strateegilisi prioriteete.
Kokkuvõttes oli just Eesti finantsinspektsiooni sihipärane tegevus, mitte Danske Banki või Taani finantsjärelevalve initsiatiiv see, mis sundis panka 2015. aastal lõpetama kahtlaste mitteresidentide äri.
On avaldatud arvamust, et Danske skandaal jättis suure pleki Eesti pintsakureväärile. Vaadakem korraks kõrvalseisja pilguga. Kaalukad rahvusvahelised majandusuudiste kanalid Bloomberg, Reuters ja Financial Times ei sildista Eestit kordagi rahapesukeskuseks, ja põhjusega.
Jah, rahapesukahtlusega tehingud tehti Danske Eesti filiaalis, kuid tervikvastutust nähakse neis majanduskanalites selgelt Kopenhaageni peakontoril. Nii nagu riigireeturi tabamine KAPO poolt näitab riigi tugevust, näitab Eesti tugevust ka Finantsinspektsiooni nõudel rahapesukahtlusega äri lõpetamine pangas. Ärme räägi ise oma mainet alla, vaid seisame enda eest!
:format(webp)/nginx/o/2018/09/21/11434844t1heb3d.jpg)
Rahapesu osas nulltolerants
Kuidas edasi? Kui palju kahtlastest tehingutest kvalifitseeruvad rahapesuks ning kas ja kellele esitatakse süüdistus näitab prokuratuuri algatatud uurimine. On kaks teemat, mis minu arvates väärivad kohest käsitlemist. Esiteks, rahapesu ja terrorismi rahastamise nõuete rikkumise eest määratava rahatrahvi suurust tuleb oluliselt tõsta, nii, et trahv oleks võrreldav rikkumise suurusega.
Kehtiv 400 000-eurone lagi tuleb kaotada ning anda kohtule õigus suuremahuliste rikkumiste puhul määrata ka sadadesse miljonitesse ulatuv trahv. Nii nagu see on näiteks USAs. Teiseks, e-residentsuse programmi läbivaatuse käigus tuleb leida lahendused, mis annavad pankadele võimaluse piisava kindlusega hinnata, et e-residendi majandustegevus on läbipaistev ja tegelikud kasusaajad teada. Ilma pangakontota on e-residentsuse väärtuspakkumine väheatraktiivne.
Rahapesu vastu peab ka edaspidi valitsema nulltolerants. Siis on Eesti maine jätkuvalt hea.
Andres Sutt on töötanud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) tegevjuhi vanemnõunikuna ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu liikmena, esindades Eestit IMFi Põhja-Balti valijaskonnas. Aastatel 2001–2009 oli ta Eesti Panga asepresident.