Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Andrus Karnau: Vene raha mõrud viljad (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Danske Bank.
Danske Bank. Foto: Ints Kalnins / Reuters / Scanpix

Enamik eestlasi pidas end lätlasest paremaks vähemalt ühes asjas. Selles, et meie pangad pole musta raha pesemise kanalid. Tänavu võttis Euroopa Keskpank litsentsi ühelt Läti suuremalt pangalt ABLV-lt just nimelt keelatud tehingute vahendamise pärast. Meie keskpanga president pole häbiväärselt rahapesu- ja korruptsiooniskandaali pärast ametist kõrvaldatud, nagu juhtus Ilmārs Rimšēvičsiga Läti Pangast. Oleme justkui paremad, või vähemalt siiani arvasime, et oleme.

Praegu tuleb meil tunnistada endale kibedat tõde, et rahapesukahtlusega tehingute poolest oleme peaaegu samal pulgal lätlastega. Võimalik, et kui mahte kõrvutada, siis lätlased on olnud osavamad, nende mahud ja sellelt teenitud vaheltkasu suurem, aga asja olemust see ei muuda.

Eestis on rahapesureeglite rikkumise pärast suletud Versobank, Danske pank on oma tegevuse järelevalveasutuste survel ise koomale tõmmanud. Ilmselt veelgi rohkem on aga rahapesuga seoses toimunud sellist, millest avalikkus pole kuulnud. Me ei tea peaaegu mitte midagi sellest, milliseid ettekirjutusi on finantsjärelevalve teinud rahapesukahtlustuse pärast suurtele pankadele SEB-le ja Swedbankile.

Tagasi üles