Tallinna Peeter-Pauli katedraali ees seisab paavsti parem käsi Guido Marini.

FOTO: Liis Treimann

Paavst ei jäta kedagi külmaks. Eesti traditsioon näeb paavstis ja katoliku kirikus sageli mingit kurja ja poolsalajast ülivõimu. See on Euroopas ja laiemaltki maailmas levinud protestantlik vaade asjadele: luterlik enesepilt usu puhastamisest sisaldab endas arusaama, et nimelt keskaja katoliiklus eesotsas paavstidega ajas õige religiooni rikki ja reform oli hädavajalik. «Viimse reliikvia» filmiski on klooster intriigide ja alatuse asupaik, «kurjuse ja vägivalla pesa, kus inimesi kui vange kinni hoitakse». Ometi on katolikuaeg piisavalt pikk – keskaja kolm- ja poolsada aastat, Lõuna-Eestis veel lisaks Poola aeg 16. ja 17. sajandi vahetuskümnenditel.

Tellijale Tellijale

Selline vaade pole juhuslik, vaid ajalooliselt tingitud. Eesti kultuuritraditsioon ongi piisavalt luterlik, et olla paavstivaenulik, nii üldises plaanis kui ka seoses oma maa minevikuga. Valdavalt luterlikest pastoritest kirjamehed suhtusid eitavalt «ebakristliku paavstluse» rikutud ristiusu maaletoomisesse «tule ja mõõgaga» – need on sõnad Järva-Jaani pastori Christian Kelchi rootsiaegsest kroonikast (1695). Katoliiklik misjon 13. sajandil oli selle arusaama järgi algusest peale vale ja viljatu.

Kui hakati kirjutama eesti keeles eestlastele Eesti ajaloost, põhjendati Liivimaa keskaegse vägivaldse ristiusustamise looga reformatsiooni vajalikkust ja hinnati paavstiusku vaat et paganlusestki halvemaks. Tulemuseks on paradoks, et kuigi eesti traditsiooniline kultuur on põhiliselt kristlik, kirjeldatakse meil ometi tänase päevani ristiusku sageli kui olemuslikult võõrast ja esmajärjekorras vägivallaga pealesurutut.

See sobis hästi nõukogude aja ateismipropagandale ja seda propageerib tänapäeval moodi tulnud uuspaganlus.

Ühesõnaga, katolikuaja rolli Eesti ajaloolises loomises on kiputud alahindama või lausa hukka mõistma, pidama allakäigu ning õigelt teelt hälbimise ajajärguks.