Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/16/11422863t1hfa66.jpg)
Maailmakoristuspäeva võib muidugi mõõta tonnides ja kuupmeetrites, arvestades kokku kogutud prügi, lugedes kokku riigid ja rahvad, kes kaasa lõid. Kvantitatiivse statistika kõrval, mis kahtlemata oluline, tasuks meelde tuletada ka kvalitatiivseid asjaolusid ehk küsida, kas oleme ise muutunud keskkonna suhtes hoolivamaks, tarbides targemaks, ja kuivõrd üks üleilmne üritus sellele kaasa aitab?
Võime tunda õigustatud uhkust, et just Eestist selline mastaapne ettevõtmine käima on lükatud. Ennekõike seepärast, et koristustalgud on rõõmus pere- ja kogukondlik füüsiline koosviibimine, milletaolisi meie aeg väga vajab. Samas ei peaks seejuures liialt lootma võimsale riigiturundusele – läheb aega, enne kui mingi seos Eestiga kinnistub. Oleme seda näinud näiteks Skype'i puhul.