Äsja riigikokku jõudnud uus muinsuskaitseseadus on suur samm, et omanike ja riigi koostöös säiliks ja saaks kenaks meile põlvest põlve edasi antud väärtused. Muinsuskaitseametist saab kultuuripärandiamet, mille ülesanne on nõustada ja rahaliselt toetada neid, kes soovivad meile kõigile olulist kultuuripärandit korda teha ja säilitada.
Tellijale
Indrek Saar: üks eriti vajalik seadus (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mööda Eestit ringi sõites riivavad aeg-ajalt meie kõigi silmi laokile jäänud veskid, talu-, elu-, tööstus- ja muud hooned, peremehetuse või hooletu omaniku tõttu lagunevad mõisahäärberid ning muud ajaloolised ehitised. Kultuurimälestiste riiklikust registrist vaatab vastu ebamugav tõde: peaaegu kolmandiku ehitismälestiste juures on seisundimärge «avariiline» või «halb».
Näidata näpuga vaid omanike poole, keda on 135 000 ja süüdistada neid ükskõiksuses oleks ebaõiglane. Pole saladus, et ehitismälestise kordategemine nõuab muuhulgas ka raha. Lisaks veel pikka meelt ja teadmisi.