Eesti korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk juuli alguses juhendamas oma hoolealuseid kvalifikatsioonimängus Kreeeka vastu.

FOTO: Tairo Lutter

Tablool on 43:86. Võib vaid ette kujutada, kuidas korvpalli rahvusmeeskonna treener end pärast sellist sauna tunneb. Eriti veel mõeldes, et juba homme ootab Serbias vähemalt sama valus katsumus. Mil moel peaksime Saksamaalt säärase koslepi saanud korvpallikoondise mängijate ja pealiku Tiit Soku tööd üldse hindama?

Kauase rahvusmängu – vaat et rahvusspordi – vapiloom (ehk A-koondis) on langenud seisu, kus kümmekond olulist tegijat jätavad MM-valikmängudeks sinimustvalge alla tulemata. Et keskenduda tegemistele klubis, kust tuleb leib lauale.

Mida saab Sokk teha? Anda jõulise signaali ja lahkuda uppuvalt laevalt? Anda natuke vähem jõulise signaali ja teatada, et kergekäeliselt loobunute tagasitee ei kulge niisama lihtsalt? Paluda alaliidu kõrgematel peadel sekkuda? Lihtsalt leppida, vait olla ja paukpadrunitega edasi tulistada?

Fakt on, et viirusest võib ühel päeval saada katk. Kui seda pole juba juhtunud. Kes vastutab?