Vene rahvuskaardi ülem Viktor Zolotov.

FOTO: AP/Scanpix

Venemaa rahvuskaardi ülem kindral Viktor Zolotov kutsus 11. septembril oma YouTube`i pöördumises opositsionäär Aleksei Navalnõid «duellile» – et ta läbi peksta ja temast hakkliha teha. Pöördumise ajendiks olid Navalnõi korruptsioonivastase võitluse fondi paljastused kindrali ametkonnas toimunu kohta. Zolotovi pöördumist kommenteeris väljaandes Snob Vene satiirik Viktor Šenderovitš.

Eks ole - ta on väga sarnane «Musta kassi» nimelise bande autojuhile, kelle tappis kapten Žeglov?* Vaid arm on puudu.

Välja ujus seega! On hästi säilinud.

Hiljem riietus kindraliks ümber.

Hiljem jäi seda ka ise uskuma.

Hiljem õppis selgeks sõnaühendi «ohvitseri au».

Ja pole kedagi sellele isehakanud Tuzenbachile** ütlemas, et kojamehekunkude ja sandarmijaoskondade asukaile pole satisfaktsiooni ette nähtud. Ja et ammune tutvus Putini ja Barsukovi-Kumariniga *** on küll ideaalne hüppelaud karjääriredelil tõusmiseks, ent mitte põhjus suud pruukida.

Aga igasugused hinnangud kahvatuvad toimunu tegeliku sisu ees: Rahvauskaardi ülem, Vene Föderatsiooni presidendi isiklik valvur ja greatuur ähvardas just äsja opositsionääri füüsilise arveteõiendamisega.

See on midagi uut isegi meie räpasevõitu Palestiinas.

Samas - pärast Nemtsovi mõrva oleme roomanud uude reaalsusesse. Sinna, kus miski nagu ei tohiks enam üllatada. Aga kiika vaid sinna ja midagi sellist nähes võpatad.

Atavism.

Pole hullu - harjume.

Ent see, kes harjuda ei taha, sureb - kui pole valmis seda seedima.

Ja pange tähele: kellelegi ei tulnud isegi pähe pöörduda prokuratuuri poole - kõik teavad, et seda ruulivad samasugused ja samasugust päritolu. Ja tegu on kõikihõlmava vaikiva teadmisega - õhk, mida hingame.

Asjad on kehvasti, päris halvasti kohe.

Parem on sellele mitte mõelda. No tõesti - nõnda võib lausa minetada eurooopaliku austuse enda vastu... Kuradile, kuradile - viskame peast selle hirmsa nägemuse! Parem räägime avaratest trotuaaridest ja sellest, kuidas meie kaunitarist Moskva on parenenud. Patseerisime Sobjanini banketil ühes loovintelligentsiga, kodumaa uhkusega, kogume vaimuerksust ja aidaa - jalgrattateedele!

Ja ei pidurda - väntame pedaale kuni Somaaliani, mis pole enam kaugel. 

* Viide nõukogude kultusfilmile «Kohtumispaika ei muudeta» (1979), kus miilitsakaptenit Gleb Žeglovi kehastas Vladimir Võssotski.

** Parun Tuzenbach on Anton Tšehhovi draama «Kolm õde» keskne tegelane.

*** Vladimir Kumarin aka Vladimir Barsukov on Vene kriminaalne autoriteet, Peterburis tegutsenud nn Tambovi grupeeringu liider.

Vene keelest tõlkinud Teet Korsten.