Mikk Tarros: Eesti aastal 2035 – kas laseme otsustada ka neil, kes selleks ajaks on otsustajad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/07/6152369t1h94ea.jpg)
Kas iga kodaniku ülesanne on mõelda, milline võiks olla Eesti aastal 2035? – Jah. Praegune valimiste-eelne aeg annab võimaluse arutada meie riigi tulevikku nii nelja aasta kui 15 aasta perspektiivis, kirjutab Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse aseesimees Mikk Tarros.
Järgmiste riigikogu valimisteni on jäänud umbes pool aastat. Kampaania on alanud varemgi aga arutelu erakondade ettepanekutest järgmisteks aastateks on jäänud pigem tahaplaanile. Kui avalikkus räägib pikast plaanist ning ebamugavate otsuste tegemisest poliitikas, siis selle kõrval on laiemale avalikkuse varju jäänud, et Eesti riik on kujundamas strateegiaid mis loovad riigile fookust aastani 2035. Eesti 2035 protsesside eesmärgiks on luua tingimused riigi strateegilise planeerimise paremaks korraldamiseks ja juhtimiseks. Lihtsalt öeldes: töötada välja reformikavad ja plaan aastani 2035. Eksperdid on korduvalt rõhutanud, et Eesti vajab laiapindsel kokkuleppel põhinevaid pikaajalisemaid arengueesmärke ja -raamistikku.
Avalikku diskussiooni teemal «mida ootame 2035 aastal?» võib liigitada peamiselt riigiametite ja ekspertide pärusmaaks. Kuidas tõlkida ametnike või ekspertide arvamused arusaadavasse keelde ja tuua avalikkuse tähelepanu protsessidele, mis mõjutavad meist igaühe käekäiku järgneva 15 aasta jooksul?
Üheks võimaluseks on veelgi enam kaasata huvigruppe protsessi ning kasutada seniste algatuste ja uuringute baasil omandatud teadmisi mainitud strateegiadokumentide väljatöötamisel. Lisaks olemasolevale tuleb mõelda ka uued viisid, kuidas avalikkust protsessi kaasata. Näiteks läbi erinevate e-osalusmeetodite või tulevikuteemaliste ideekorjete, mis antud juhul toetavad lõppeesmärgi saavutamist.
Teiseks, on kiiduväärt kui kaasamise kõrval panustatakse ka koosloome läbi. Eesti Noorteühenduste Liit on koostöös riigikantselei ja rahandusministeeriumiga korraldamas 18. septembril riigikogu konverentsisaalis Eesti 2035 strateegia loomiseks suunatud noortefoorumit. Idee on kaardistada just noorte nägemus ja visioon Eestist aastaks 2035, sest tänased noored on need, kes aastal 2035 ühiskonnas kõige aktiivsemalt tegutsevad. Neil on oluline roll omale meelepärase tegevuskeskkonna kujundamises juba täna. Lisaks temaatilisele foorumile osalevad erinevad noorte esindusühingud ning osaluskogude aktivistid Eesti 2035 protsessis laiemalt.
Kaasamine otsustesse sisuliselt
Rääkides üldiselt noorte kaasamisest ning eelkõige nende osaluse soodustamisest otsustusprotsessidesse, pole olukord aastate jooksul sisuliselt arenenud. Osalusvõimaluste loomine peab algama eelkõige kohalikul tasandil. Taoline tegevusviis võiks olla levinud, kuid reaalsus väidab vastupidist. Näiteks huviringi toetuse planeerimine (mis oli mõeldud eeskätt noortele, ent mille juures noorte endiga valdavalt ei konsulteeritud), uus kõrgharidusseaduse eelnõu, mille kohaselt ülikooli juurde loodavatesse nõukogudesse pole plaanitud kaasata üliõpilaste esindajaid.
Kohaliku ning riigi tasandi otsustajaid peavad üha järjekindlamalt koos noortega mõtlema, kuidas luua osalusvõimalusi otsustusprotsesside juurde, et tagada noorte esindatus nendega seotud otsustes läbivalt. Lahenduseks võivad olla nii noortevolikogud, noorte osalusega rakkerühmad kui muud vormid, mis kaasavad muuhulgas ka mitteorganiseerunud noorte arvamust. Ilma riigiasutuste sisuliste pingutusteta ei pruugi isegi vajalikud ning kaalutletud ettepanekud reaalsete tegudeni jõuda. Veelgi enam jääb potentsiaal kasutamata toimivatel noorteühingutel, kellel juba praegu on arvestatav võimekus näiteks enda valdkonna ministeeriumi haldusalas kaasa rääkida, alates looduskeskkonnast kuni tervishoiusüsteemi kujundamiseni.
Haridusministeeriumi vastutusalal taoline süsteem üldiselt toimib, kuid vastvalmiva noorteühingute mõjuanalüüsi uuringu soovitustele põhinedes tuleks tuua seniselt rohkem noorteühinguid erinevate valdkondade ministeeriumite kaasamisprotsesside juurde. Kutsume üles kõiki teisi riigiasutusi kaasama noorte teadmisi ja esindusühinguid tuleviku strateegiate väljatöötamisel. Mis on reaalne kasutegur kaasava ministeeriumi jaoks? Esiteks tugev partner, kes rakendab poliitikaid rohujuure tasandil ning teiseks eeldus, et tulevikus soovib tõenäoliselt sama sihtgrupp panustamist jätkata.
Kas iga kodaniku ülesanne on mõelda, milline võiks olla Eesti aastal 2035? – Jah. Praegune valimiste-eelne aeg annab võimaluse arutada meie riigi tulevikku nii nelja aasta kui 15 aasta perspektiivis. Kuna ministeeriumid ja mitmed kohalikud omavalitsused hakkavad paralleelselt Eesti 2035 strateegiale looma seotud dokumente, siis valdkonnaga seotud ühingute või KOVides elavate sh noorte välja jätmine oleks patt. Soovime, et otsustada saaksid ka need, kes on strateegia lõppedes aktiivse kodaniku või otsustaja rolli jõudnud.
Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab 130 Eestis tegutsevat noorteühendust ja osaluskogu ehk suurim noorteorganisatsioone koondav katusorganisatsioon Eestis.