Kui Kaja Kallas tahab Jüri Ratase asemel asuda, vajab ta ülimalt professionaalseid taustajõude, kes temast peaministrimaterjali esile toovad.
Vilja Kiisler: Ratas ruulib, Kallasel kardinapuu kõhus (30)
Peaminister ja Keskerakonna juht Jüri Ratas on ametisse asumisest peale läbi teinud tohutu arengu. Alguses mittemidagiütlevate ümmarguste, lausa rumalusega piirnevate lausetega läbi ajanud mehest on kujunenud poliitik, kes räägib juba täitsa hästi, valdab ruumi, haarab initsiatiivi, võtab sõnast ja sõna, reageerib adekvaatselt ja isegi täitsa kiiresti.
Muidugi on Ratase edenemises selles oma osa ka sellel, et alates ametissesaamisest 2016 on tal olnud aega harjutada. On aga ilmne, et Ratas on lasknud end koolitada, ja seda mitte ainult inglise keele tundides. Oluliselt on lihvitud peaministri eneseväljendust ja argumenteerimisoskust – eks ta hüpleb ikka kohati, ent on siiski muutunud tublisti konsekventsemaks –, samuti on õpetatud valitsema kehakeelt ja miimikat.
Kaja Kallas seevastu on erakondade esimeeste seas uus ja esialgu vägagi ebakindel. Kui Kallas veel Brüsselis olles Jüri Ratast talle kirju kirjutades ründas, paistis ta palju tugevam – ja mis seal salata: ka kompetentsem. Ratas pole vist kunagi eriline kirjamees olnud, igatahes tema lehelood on alati olnud erakordselt igavad. Igatahes, avalikke kirju kirjutades suutis Kallas meediaruumi haarata: sõnas ja otsepildis pole ta aga kaugeltki nii osav. Pigem vastupidi: ta on jäik, puine, aga mis kõige hullem, initsiatiivitu ja tuim, jätab kõik talle antud võimalused kasutamata, samas sõidab lahtisest uksest sissemarssimise asemel hooletult maha uksepiida, mis oleks olnud targem püsti jätta.
Kõik see oli näha ka eilses ETV «Esimeses stuudios», kus Ratas haaras initsiatiivi esimesel võimalusel ja valitses saadet algusest lõpuni, Kallas seevastu tegi ebaõnnestunud nalju ja jättis mulje, et tal on lihtsalt kehv olla. Muidugi, ülekohtune ei maksa ka olla: erakonnajuhina ta ju ongi uus ja kogenematu. Neile, kes ootasid, et ta tuleb, näeb ja võidab, tuleb meelde tuletada, et ega see ei käigi nii.
Ent kui Kallas kavatseb Ratasele tegelikult ka konkurentsi pakkuda, on kiire järeleaitamine taustal möödapääsmatu. Kõige enam vajab Kallas professionaalset toetajat, kes aitab nähtavaks teha ja särama lüüa sisemise jõu, mis praegu suuresti peidus. Kallas esineb, nagu oleks ta kardinapuu alla neelanud, ebamugavustunnet alla surudes. Valimisi ei võideta muidugi ainult erakonnajuhi karisma pealt, aga argumenteerimis- ja esinemisoskust alahinnata pole ka ühtegi põhjust.
Üldse paistab, et suurem intriig sõlmub lähenevate valimiste eelmängu staadiumis Keskerakonna ja EKRE vahel. Viimane võttis vastselt Keskilt üle Peeter Ernitsa ja nii mõni teinegi vana savisaarlane sügeleb EKRE suunal. Eks pea Keskerakond nüüd ise alla neelama need mõnedki kehvamaitselised seemned, mis Tallinna TVs EKREt haipides idanema pandi. Sotsid enam vaevalt EKREga vastandumise peale mängivad ja RE Kallase isikus hoidub ka pigem liimile minemast.
Jevgeni Ossinovskile on ministrikohalt taandumine kasuks tulnud, ja eks ole ka ju ette näidata ka Marina Kaljuranna ja Indrek Tarandi ärarääkimine, töövõidud mõlemad. Teine valitsusse mittekuuluv erakonnajuht Helir-Valdor Seeder esines oma tuntud keskmisel tasemel, üllatusvaba oli ka Mart Helme oioioioitamine. Eesti asja ajamise kategoorias kipuvad võitlusväljale kahe viimase kõrvale muidugi ka KE ja RE, aga hoiavad end veel tagasi. Andres Herkel pani kartellierakondi kirudes vaataja kulme kergitama – kõnelejal endal on ju ammugi kartellinägu peas.
Kolleegid arvasid, et võiks erakonnajuhtidele eilse etteaste põhjal punkte ka jagada. Olgu siis peale, siit need tulevad kümnepallisüsteemis:
Ratas 8
Seeder 7
Ossinovski 7
Helme 6
Herkel 5
Kallas 3
Muidu – ega see «Esimese stuudio» saade vanast «Foorumist» ju tohutumalt palju ei erinenud.