Kristjan Vassil

FOTO: Erik Prozes/Postimees

Kuidas seletada, et teaduspoliitikas on strateegiliste eesmärkide täitmine läinud vett vedama 16 aastat järjest? Et Eesti teaduse kõrge kvaliteet säiliks ning ülikoolid saaks panustada majandusse on vaja erakondade kokkulepet kolmes sõlmküsimuses, kirjutab Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil.

  • * Uue ja vana Euroopa teadus- ja arendusasutusi eraldab klaaslagi, mille murdmiseks ei piisa ainuüksi oivalisest teadusest. On hästi teada, et suur osa «avatud» konkurentsiga voorudest on tegelikkuses avatud enamasti EU15 riikidele. Eesti valitsuse esindajate ülesanne on just teaduspoliitiliste ja -administratiivsete vahenditega tagada sujuvam juurdepääs senini Eesti jaoks kättesaamatutele grandivoorudele ja koostööle.

    * Rahastuse stagnatsiooni säilides hakkavad perspektiivikad noorteadlased ja suurepärased tippteadlased järjest enam lahkuma meist tugevamate välisülikoolide juurde. Euroopa mainekaima teadusgrandi ERC hoidjatest töötavad juba 8 Eesti päritolu teadlast väljaspool Eestit ning vaid 6 Eestis. TA investeeringute tase vajab tõstmist kolme järjestikuse aasta jooksul 1 protsendi tasemele SKTst.

    * On vaja teha kiireid samme tehnoloogia ja teadmussiirde osas ettevõtlustulemuste saavutamiseks – nii olemasolevate ettevõtete arendamisel kui uue raha kaasamisel iduettevõtlusse. Valiku tegemiseks pole vaja suuri analüüse ja strateegiaid. Teame juba praegu sektoreid, kus me suurepärane teadus või digiriik või mõlemad kombinatsioonis on andnud Eestile võimaluse olla mitte lihtsalt maailma parim, vaid ainus maailmas.