Kaire Uusen: skandinaavlane pole mingi pehmo, nagu eestlane näikse arvavat (16)

Kaire Uusen
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skandinaavia väärtusruumi kuulub vähemuste eest seismine. Pildil geiparaad Stockholmis.
Skandinaavia väärtusruumi kuulub vähemuste eest seismine. Pildil geiparaad Stockholmis. Foto: JONATHAN NACKSTRAND/AFP

Viimastel aastatel on eestlased püüdnud rootslasi mõista, eriti just migratsiooniteemaga seoses, aga ebaõnnestunult. Meie suur viga on arvata, et rootslased, taanlased ja norralased mõtlevad, tunnevad ja näevad maailma nagu meie, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Tegelikult on nende maailm hoopis teistsugune ja seda ei ole võimalik meie ühiskonda üle kanda, sest meie hing, meie minevik, kogemused ja praegune positsioon on niivõrd erinevad.

Kui eestlastele tundub, et oleme rootslastega sarnased, nende valge nahaga toredad naabrid, siis nemad nii ei tunne. Keskmisele rootslasele, taanlasele või norralasele on eestlane paraku sama kauge kui horvaat, bulgaarlane või grusiin. Need, kellel on eestlastega isiklikke kontakte, teevad muidugi vahet, aga mitte alati positiivses mõttes. Eestlaste suhtes võidakse muidugi tunda ka sooje tundeid, kuid ainult siis, kui eestlane mõtleb nende moodi, aktsepteerib sealse ühiskonna väärtusi, ei ohusta nende töökohti või head positsiooni.

Kommentaarid (16)
Copy
Tagasi üles