Leedu välisminister Linas Linkevičius on kutsunud Walmarti lõpetama nende särkide müüki. «Me usaldame Walmarti moraalset hoiakut ja kutsume eemaldama massimõrvarite sümboolikaga tooteid,» säutsus ta. Ainuüksi tema riigis hukkus aastatel 1944–1953 Nõukogude repressioonides 50 000 inimest, veel 20 000 leedulast jättis elu sissisõjas Nõukogude okupantide vastu.
Mingi aja järel ei tekita minevikusündmused enam valusat reaktsiooni. Vähesed avaldaks vastuseisu naljatlevatele viidetele Hispaania inkvisitsioonile, kuid tänapäeva Vatikan ei püüa taastada kiriku mõttepolitseid ega kasuta ketserite vastu piinamist. Nõukogude impeeriumi puhul on ajaloolised haavad endiselt värsked ning uuesti tärkav Vene imperialism suur oht.
Teised riigid, mis on Nõukogude Liidu käes minevikus kannatanud, ja mis kardavad praegu Vene agressiooni, peaksid Leedu protestiga liituma. Sama peaksid tegema ka nende liitlased (Balti riikide saadikute grupp saatis 30. augustil USA kaupluseketile Walmart kirja, milles nõuti nõukogude sümboolikaga kaupade müügilt kõrvaldamist – toim).
Praegusel furooril on palju sügavam iva: Venemaa mitmetähenduslik suhe oma Nõukogude minevikuga ja välismaailma soostumine sellega. Vladimir Putin on kurikuulsalt nimetanud Nõukogude Liidu lagunemist eelmise sajandi suurimaks «geopoliitiliseks katastroofiks».
Venemaa ei varja Nõukogude Liidu puudusi (raamatud nagu Aleksandr Solženitšõni «Gulagi arhipelaag» on kergesti kättesaadavad), kuid tegeleb nende suhteliseks muutmisega. Jah, Stalin tegi halbu asju ning kohutavaid vigu ning plaanimajandus varises lõpuks tõepoolest kokku, aga Nõukogude Liit oli suur riik. See kaasajastas suurte raskuste kiuste oma majandust ja ühiskonda ning alistas Natsi-Saksamaa ja selle liitlased. Paljud Läänes, kas vaadetest või rumalusest tingituna, peavad sellist lähenemist osaliselt õigustatuks.