Juhtkiri: kas vana arm ka roostetab, ei ta roosteta!

MP's Foto: Mihkel Maripuu

Arno oli ammu isaga koolimajja jõudnud ja õppetöösse sisse elanud, kui rahvasaadik oma puhkuse (mida tal ametlikult ei olegi) ära lõpetas. Teisisõnu alustas riigikogu valimiste-eelset istungijärku, kus avalikku tähelepanu püüdvad ettepanekud ja sõnavõtud lähevad emotsionaalsemaks ning – riigikogu esimehe sõnu kasutades – esitatakse eelnõusid, mille kohta tuleks seisukohta küsida meedikutelt. Pingeid lisab jõudude vahekord, kus koalitsiooni koosseis on järjest kahanenud ja jõudnud sisuliselt vähemusvalitsuse piirini.

Võib arvata, et suurem osa tõsiseid teemasid lükatakse edasi järgmis(t)ele koosseisu(de)le, näiteks valimiste läbiviimise korda ja riigikogu töökorraldust, aga samuti riigi üldist toimimist puudutavad küsimused (nn riigireformi temaatika), mille vajalikkusest on palju räägitud. Samas tuleb paika saada riigieelarve, milles võimuliit tahab kindlasti peegeldada valijate ootusi. Iseasi, kuidas see õnnestub fraktsioonides aset leidnud ja leidva pereheitmise ning üha pikenenud «aknaaluste» rea taustal.

Tänavu avaliku arvamuse uuringutes populaarsuselt kolmandaks kerkinud EKREt on kaks esimest ehk Reformierakond ja Keskerakond käsitlenud kuuma kartulina, kui teemaks on võimalik koostöö, iseäranis tulevase koalitsiooni koosseis. Võimuliit, mis pannakse paika 2019. aasta märtsis aset leidvate riigikogu valimiste järel.

Küsimus, kas Keskerakond on vaikimisi soosinud EKRE esiletõusu, on täiesti asjakohane.

Peeter Ernitsa lahkumine Keskerakonna fraktsioonist EKRE ridadesse, eriti aga asjaosalise kommentaarid valgustavad pisut jõujooni. Postimehe usutluses rääkis Ernits Tallinna Televisiooni ühiskonnasaadetes kujunenud vaadete lähedusest tema ning EKRE liidrite Mart ja Martin Helme vahel. Niisiis on küsimus, kas Keskerakond on siiski vaikimisi soosinud EKRE esiletõusu, täiesti asjakohane.

Igal juhul on vastastikune sümpaatia olnud pikaajaline. Siinkohal väärib meenutamist tosin aastat tagasi Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu vahel sõlmitud koostöölepe (nn KeRa lepe), mis pidi tagama pakti «garandiks» olnud Arnold Rüütlile teise ametiaja presidendina ning andma järgmises valitsusliidus peaministri koha Keskerakonnale. Mäletatavasti ei juhtunud üht ega teist. Rahvaliit lagunes ja sellest sai EKRE keha. Rüütlist sai erakonna auesimees, osa nimekaid rahvaliitlasi liitus aga Keskerakonnaga. Samasugust teed käis ka Rahvaliidu nimekirjas kandideerinud Ernits.

15. august 2006. Keskerakonna ja Rahvaliidu liidrid Edgar Savisaar ja Villu Reiljan lõid käed. FOTO: Foto: Peeter Langovits

Tõe huvides tuleb öelda, et ka Reformierakond pole ust EKRE ees kinni löönud. EKRE esimees Mart Helme märkis Postimehe stuudios, et kahel erakonnal olevat sarnased majanduspoliitilised vaated.

Üha teravneva poliitilise võitluse tingimustes tasub valijal olla igati tähelepanelik.