/nginx/o/2018/09/07/11396854t1h85f9.jpg)
Briti Muuseumis Londonis on 5000-aastane Pärsia savitahvel, mida peetakse üheks vanimaks lepinguks maailmas. Ajaloolaste sõnul on see ehitusleping, mis lubas orjadele majaehituse eest tasuks õlut. Leping mahub peopessa ja annab sisu edasi piltides. Ta on lihtne, lühike ja küllap arusaadav ka töö tegijaile.
Lepingud, mida oleme harjunud lugema meie, on teadagi palju pikemad. Pikaks on nad ajaga veninud seetõttu, et kirjutajad peavad oma keerukat väljendusviisi aina enam täpsustama.
Millal on õige eesmärk hakanud enesele vastu töötama? Lepingu eesmärk peaks ju olema mõlemale poolele arusaadav kokkulepe. Kui selle pikkus on aga mitukümmend lehekülge, sõnavara võõrapärane ning sõnastus lohisev, kas pole siis aeg järele mõelda, kuidas vähikäigust taas mõistlik toiming teha?
Selge sõnumi auhinna patroon, õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et Eesti riik ei ole oma kodanikele arusaadav.
Ehk on abi soovitusest – üheksa korda mõõda ja üheksa korda lõika? Lõika välja see, mis sisu ei kanna ja mida info kasutaja ei vaja.
Iga sõna ametlikus tekstis peaks kandma selget ja kergesti mõistetavat sisu. Mahtuma lausesse, mida inimene suudab korraga meelde jätta. Lähtuma sellest, millist teavet inimene vajab.
On see üldse võimalik?
Käesolev teade loetakse Poole poolt kättesaaduks, kui antud teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga Poole poolt Lepingus näidatud aadressil. >
Postiasutus saadab lepinguosalistele tähitud kirjaga teate. Sellega loetakse teade kättesaaduks.
Kodanikuna saan ma alumisest näitest paremini aru. Kui ma mõistan, siis oskan ka tegutseda. Ja see on ju ametliku info eesmärk – panna kodanik ühel või teisel viisil tegutsema.
Norras kolm aastat tagasi tehtud uuring näitas, et riigiasutuste telefonipäringute arv langes 30 protsenti pärast seda, kui taotlusvormid selgesse keelde ümber pandi.
1989.–2009. aastani kirjutati selges keeles ümber Ühendkuningriigi maksu- ja tolliameti dokumendid – arvutati välja, et asutus säästis 70 miljonit naela aastas administratiivkuludelt.
Selges keeles koostatud ühiskondlik info aitab säästa ja teeb riigi arusaadavamaks.
Häid näiteid on meie ümber tegelikult palju. E-Eesti on juba maailmas eeskujuks, miks ei võiks seda olla ka selgekeelne Eesti?
4. septembril alanud selge sõnumi auhinna võistlus kutsub kõiki üles jagama selge ühiskondliku info näiteid. Töid saab esitada kodulehel selgesonum.ee asuva lingi kaudu.