Reelika Ojakivi: küsime noortelt endilt, kuidas edasi?

Reelika Ojakivi Foto: Erakogu

Viimastel nädalatel on meie noored sattunud valdavalt sildistava ja negatiivseid varjundeid loova meediatormi keskmesse. Oma seisukohti on valjuhäälselt väljendanud mitmed osapooled ja praeguste sündmuste taustal on ajastus suurepärane selleks, et pidada sisukaid noortepoliitilisi diskussioone ning seda eelkõige koos noorte endiga, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi. 

Noori kujutatakse sageli õpilaste või tudengitena, mis jätab vaatluse alt välja paljud teised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised vaatenurgad, mis mängivad otsustavat rolli noorte heaolus. Eesti vajab aga erinevaid eluvaldkondi hõlmavat tervikvaadet noorte elu puudutavates küsimustes. Nii rõhutas ka hiljutine OECD raport avalikust valitsemisest, et Eesti noortepoliitika korraldus on üks mõjusamaid ning noored peavad jääma fookusesse kõikides sisepoliitilistes küsimustes – nii tööhõives, hariduses, tervises kui ka majanduses. Kõige olulisemaks on sealjuures see, et noored ise saaksid neid puudutavate poliitikate arendamisel ja väljatöötamisel ning ka hilisemal hindamisel kaasa rääkida.

Hea meel on tõdeda, et uues Euroopa Liidu noortestrateegia ettepanekus on noorsootöö välja toodud kui noortepoliitika alus ja väärtuste kandja. Kuigi ka täna on noorte osalus noorsootöös kõrge ja nad on pakutavate teenustega rahul, vajame tulevikku vaatamist ja koos noortega parema homse loomist. Selle saavutamiseks on tarvis mitte ainult arvestada noorte arvamusega, vaid tuua noorsootöö noortele igapäevaselt lähemale.

Kaasates noori noorsootöösse

Soovime, et kõik noored saaksid noorsootööst osa. Noorsootöö üheks aluspõhimõtteks ongi võrdne kohtlemine ehk siis noorsootöö tegevused peavad olema kättesaadavad kõikidele noortele, sh vähemate võimalustega noortele. Selle eesmärgi täitmiseks rahastab riik väga palju erinevaid noorsootöö tegevusi, mis on käsitletavad ennetustegevustena ning pakuvad noortele võimalusi enese tundmaõppimiseks ja positiivsete kogemuste omandamiseks.

Noored on väga mitmekülgne sihtgrupp, mistõttu on oluline noorsootöö tegevuste kavandamisel lähtuda erinevate noorte vajadustest ja huvidest. Selle korraldamiseks on parim tasand kohaliku omavalitsuse tasand – noorele kõige lähem tasand, kus on võimalik noortega koos ja neid otsustesse kaasates noorsootöö tegevusi planeerida, korraldada ja rahastada. Seetõttu teebki otsused, mida noorsootöös pakkuda või arendada, iga kohalik omavalitsus ise, lähtudes elanike vajadustest, traditsioonidest, olemasolevast taristust ja keskkonnast.

Kohalikud omavalitsused saavad ka riigilt mitmekesist tuge noorsootöö arendamisel ja planeerimisel. Näiteks huvihariduse ja -tegevuse arendamiseks mõeldud täiendav riiklik toetus, mis on võimaldanud tegevustest osa saada ca 92 000 noorel. Või siis Noorte Tugila programm, millega on 70 protsenti Eesti kohalikest omavalitsustest seotud ning mille kaudu toetavad noorsootöötajad noori vanuses 15–26, kes ei õpi ega tööta, aidates neil oma soovides selgusele jõuda. Lisaks kogemuste saamisele noorsootöö kaudu aitavad Tugilad noortel luua kontakte haridusasutuste, organisatsioonide ja tööandjatega.

Hetkel tegeletakse selle programmi kaudu 5497 noore abistamisega ja lisaks on toetatud 1708 noort, kelle puhul on olnud risk sattuda olukorda, kus nad ei õpi ega tööta. Samal ajal suhtlevad mobiilsed noorsootöötajad noortega üle Eesti, seda nii tänaval, pargis või kaubanduskeskuses, et veelgi paremini mõista noorte muresid ja aidata neid ennetavalt lahendada. Samuti toetatakse osalemist malevates ja laagrites, noorte ettevõtlikkust ning korraldatakse mitmeid projektikonkursse jpm.

Selleks, et ennetustöö saaks olla piisav, on vaja ka vastavaid ressursse, mis võimaldaks muuta noorsootööd kaasaegsemaks, suurendades näiteks tehnoloogia kasutust noorsootöös, arendada noorsootöö infrastruktuuri ja viia ellu vajalikke eriprogramme. Ressurss on ka inimesed. Hiljuti avaldatud OSKA hariduse valdkonna raport toob selgelt välja, et noorte kaasatuse suurendamiseks on vaja rohkem kvalifitseeritud noorsootöötajaid. Seega vajame ka suuremat tunnustust noorsootöötajatele ja noortega tegelevatele inimestele, kes igakülgselt noori suunavad, toetavad ja aitavad neil tunda ennast ühiskonna olulise osana ning väärtusliku kujundajana.