Läinud pühapäeva õhtul võtsin Haapsalust peale ühe hääletaja. Ta küsis, kas lähme Lihulasse. Jah, ikka. Just sinna ta minna tahtis. Natsimundris relva-SS-lase mälestusmärgi taasavamisele. Meie olime ajakirjanikud, meile oli see töö, talle koht, kus tunda end osana Eestist, osalisena ajaloost.
Tellijale
Andrus Karnau: Eesti eest, Eestit lõhkumata. Lihula sambatants (31)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hääletaja rääkis, et 2. kuupäev on talle sümboolse tähendusega. 2. veebruaril võtsid miilitsad ta kinni ja panid kümneks päevaks arestimajja. 2. septembril käskis Juhan Partsi valitsus Lihulast mälestussamba maha võtta. Sel polnud tähtsust, et üks sündmus oli juhtunud 30 aastat ja teine 14 aastat tagasi. Et toona aitas ta ette valmistada Tartu rahu aastapäeva tähistamist. Ta rääkis Ameerika Häälest ja Jüri Kukest. Ta oli siis noor.